"teksti ära kadumine"

ma lugedes tegin ikka märkmeid. ja siis nüüd esseed kirjutades leidsin sellise ülestähenduse: "teksti ära kadumine". Just nii, jutumärkides ja rohkem ei midagi. Püüan nüüd ragistada oma ajusid, et sellele mingit tähendust anda. Mille juurde see käis? Ma mäletan, et see oli oluline aga tundub, et mul on seletav tekst sealjuures ära kadunud :p Siin on vist tegu lausa sümboolse lausega.
Muide, vaatasin ÕSist järgi ja "erisus" ongi "eriomadus" ja üldse mitte erinevus. See seletab... Hea, et kahtlema hakkasin. Nii, püüan oma märkmeid edasi dešifreerida.

mitteteadvuse mitteteadvus

Ma loen just kõige absurdsemat raamatut mida eales lugenud olen. Vaja esse kirjutada selle teose ja ühe teise kirjaniku artikli põhjal ning välja tuua erisusi. Esiteks ma arvasin, et erisused on erinevused, nüüd hakkasin kahtlema. Need on ehk lihtsalt uued ideed, mida leidub teoses. Kahtused tekkisid sellest, et kui otsida kahe asja vahel erinevusi, siis peaks neil ka midagi ühist olema. Nendes teostes pole küll väga midagi ühist peale sarnase ilmumiskuupäeva (ja see ka aastase vahega). Aga kui vaja lihtsalt põhiseisukohad välja tuua, siis miks ma neid kahest teosest korraga otsima pean? Ja pealegi on see teos nii segane ja hüplev, et ma ei oska sellest midagi arvata ega aru saada. Imelikud prantslased sellised. Ma olen alati arvanud, et nad vähe imelikud on. Ühesõnaga tervest raamatutäiest uhketest ideedest jäi mulle meelde vaid üks näide (ma küll ei mäleta, mida see illustreeris): "Pingule tõmmatud nööridelt rippusid alla puulõksudega kinnitatud linad, linikud ja rätikud". Ma siin selle teose pealkirja-autorit ei avalda, sest mine tea kes sattub siin blogi lugema ja tahaks essee eest ikka head hinnet saada :p. Kui keegi on lugemisest huvitatud, siis sosistan kõrva ;) Vot nii. Ma nüüd püüan olla sama "loominguline" ja hüplev ning mingi essee toota sellest.

Ahjaa, aastavahetuse meeleoludest. Ma saan lausa 4 päeva olla kodus täiesti üksinda. Mitte hingelistki :) Suures majas. Lahe. Saan tantsida ja öö ja päeva lootusetult sassi ajada. Ainult koera ja kassi ei tohi nälga suretada, seda pean meeles pidama või kalendrisse kirja panema. Ma polegi kunagi aastavahetusel üksi olnud... Äkki peaks hoopis peo korraldama?...

muusika

äärmiselt huvitav on kuulata kahte muusikat korraga. nagu sõna otseses mõttes korraga ikka. nimelt saadavad mu arvutit nüüd ilusad mustad pisikesed kõlarid. Ja siis ma kuulan sealt mõnda ilusat muusikat. Ja siis ma unustan ju ära, et ma seda arvutist kuulan ja hakkan samal ajal midagi nt youtube'ist vaatama-kuulama. ja siis need kaks erinevat muusikat segunevad nii lahedalt :) Ja rütm on super. Tahan ikka trumme õppida...
Mul on nii külm. Ma istun lambateki sees ja värisen. Ei saa kütet sisse panna, sest all küpsetatakse midagi. Kui ma oleks oma silmad varem lahti teinud kui kell 14.43, siis oleks hommikul kütta saanud... See on mulle õpetuseks, et kui enne pimedat üles tahan saada tuleb ikka äratuskell ka panna :p

kõrbenud

kes on maailma parim porgandite põhjakõrvetaja? mina ikka. juba kolmas kord juhtus nii, et alumised porgandid potis on musta värvi ja köök haiseb kõrbe järgi. Ma ikka imestan, et kuidas ma selline udu võin olla... Ma ei saa mitut asja korraga teha. Järgmine kord, kui keedan-hautan porgandeid, siis istun kõik see pool tundi poti juures ja vaatan üksisilmi kuidas nad keevad. Muidu läheb jälle meelest ära, et ma midagi kokkan. Või siis pean porgandeid hakkama toorelt sööma...
Ja te ei kujuta ette kui raske on raamatukogust alla ronida 10 paksu raamatuga. Ja nüüd nad seisavad mul siin toanurgas ja masendavad mind iga kord kui neist üle astun või otsa komistan (nad justkui liiguks siin toas vaikselt ringi, kogu aeg on jalus, et mus süümepiinu tekitada).
Nüüd tuleb kolm päeva elada ära sedasi, et vaid neli tikku on järgi. Ei tohi küünlatulel kustuda lasta. Panengi nüüd viiruki põlema, et kõrbehaisust lahti saada. Aga eile õhtul küünalt jälgides jäin mõtlema, et kuhu see küünlavaha küll kaob? kuna teda kogu aeg vähemaks jääb, järelikult peab ta õhku haihtuma, järelikult on õhk toas täis küünlavaha elemente. ja vaha on ju tahke asi, kuidas ta lihtsalt ära saab aurustuda, justnagu vesi porgandite ümbert...

eksam

Täitsa hämmastav kuidas enne eksamit valitseb peas täielik tühjus. Kõik see päheõpitud materjal on sassid koos kuskil ja ei saa üldse enam aru kust otsast seda harutama tuleks hakata. Täieliku ebaõnnestumise ja läbikukkumise tunne on. Ja siis kui eksami kätte saan on korraga kõik nii selge. Nii et kirjutades pean mõtlema rohkem sõnastusele kui sisule. Nii et loodetavasti läks hästi. ma olen aga pettunud, et polnud ühtegi küsimust nendest paljudest nimedet, millest ma luuletuse tegin ja siis lihtsalt pähe õppisin. See läks päris ilusti riimi ka ;)

kollane

Konspekt on kollatõbine ja ma olen täna vist kuulanud Vangelise plaati oma 20 korda vähemalt. Lihtsalt ei julge midagi muud panna, kuna sellega sujub hispaania keele ajalugu äärmiselt progressiivselt. Arvuti on jätkuvalt tõrjutud voodi alla. Selline lahendus on kasulik mitmeti. Esiteks saan ma teda sedasi ilusti ignoreerida. Samas saab vahepalaks ikka aegajalt pea alaspidi meile lugeda. Pea alaspidi on kasulik, sest veri tuleb pähe ja seejärel mahub sinna taas rohkem mittevajalikku infot, mida eksamil küsitakse. Veel õppimise ebauskudest - kui toas korralikult viirukeid põletada, siis peaks ka asi paremini ju pähe hakkama. keegi pole vähemalt vastupidist tõestanud. Nii et ma usun, et toimib. Noja muidugi see lollikindel meetod iga natukese aja tagant midagi süüa, kuni toit lootusetult otsa saab ja siis kell 22.30 poodi lipata uue järele (mis annab ju äärmiselt hea ettekäände õppimises paus teha). Nii, aga ma nüüd lõpetan taas viilimise, lasen vere peast jälle ära ja aelen oma kollase konspektiga edasi.

Jääl

Ma olen uisutamiseks liiga vana. Lõpuks aitas Hanna ka mu vanuse välja arvutada, aga jätan selle siinkohal ikka enda teada. Igal juhul koostöö toimib. Kui ma Hannat just jalust maha ei uisuta, siis kukun tema eest kui ta tasakaalu kaotab :p Ma pole elus vist nii palju kukkunud uisutades kui täna. Ma ikka ajan kõik uute ja harjumatute uiskude süüks :p Lihtsam kui tunnistada, et ise ei oska. Aga ma vist Hannat tantsupõrandal ikka ei ületanud... või... Ühesõnaga, loo moraal on selles, et peab tihedamini uisutamas käima, olgugi et need lapsed seal masendavad oma piruettidega.
Ahjaa, järgmine kord võiks bussi peale ju minna ikka oma maja eest, mitte kõndida 21 minutit edasi ja siis ikka sama numbriga bussi peale hüpata :p Ja enam ei saagi Tartus pileteid mulgustada nagu vanasti. Nüüd peab need enne kasutamist hoopiski ära komposteerima, ehk siis viima välja komposti hulka ja siis sealt mingi aja pärast välja võtma ja piletikontrollile ette näitama.
Kindlaks on tehtud ka fakt, et Maksimarketist ei saa kahte kartulit osta.

coca cola hooaeg segatud Luikede Järvega

Kui mõnikord sügavama pilgu oma plaadiriiulile heita, siis leiab sealt igasugu põnevat kraami. Näiteks avastasin, et mul ikkagi on Luikede tants olemas, mida mult alles äsja ka küsiti. Tšaikovski 4 cd-d vaatas rõõmsalt kapisügavusest vastu. Ja nii ma siis kuulasin kogu bussisõidu Tartusse Luikede Järve. Äärmiselt ilus ja rahusatv ja samas tantsima panev, peaks mainima. Ja siis hakkasin mõtlema, et millal ma viimati üldse klassikat kuulasin. Ei mäletagi. Ja mulle ju tegelikult meeldib aegajalt seda teha. Nii et nüüd oli see aeg ajast.
Tänasest on ametlikult avatud ka coca cola hooaeg. Kui kogu semester on laiseldud, siis nüüd tuleb coca abiga oma mõtted koondada vaid ühele eesmärgile. Ma usun, et kõik teavad, millega tegu ;) Aitab jalgade lõhkumisest ja koormame natuke ka mälu...

kiisu

ma vist kunagi mainisin, et leidsin külmkapist kassitoidu. see on sealt ammu kadunud, aga nüüd pidin kööki minnes siruli lendama kassi liivakasti otsa. misajast meil kass on??? ma küll mõne tunni eest kuulsin mingit näugumist, aga arvasin, et see oli mu kujutluses jälle. nii et ma elan korteris koos kahe noormehe, nende sõprade ja tüdruksõprade ja kassiga :p Ja nagu sellest veel vähe oleks, on täna ka taas suurt pidu-läbu oodata, sest võeti vaevaks koristada kahtlaselt palju ja külmkapp on täis alkoholi.

musitüdruk

jeei, ma saan pulmas musitüdrukuks hakata :) Oli vist nii selle ameti nimetus. See on see ilus ja vallaline piiga, keda kõik vallalised noormehed musitada tohivad :p Ma küll lootsin lilleneiu kohale, aga see on veelgi parem ju...

Ja ma pean seda ju kuskil hõiskama, et ma hakkan oma koreograafiatega üha enam rahule jääma. Uus reeli sooloosa tuli täitsa kobe ;) Aga jalad on nüüd valusad varvastel tantsimisest ja õhus kandade kokkulöömisest ja muude imetrikkide tegemisest :p Ja nüüd tuleb see raske osa - unustada kõik eelmised koregraafiad ja see endale mällu söövitada, sest kolmapäeval peab seda juba esitama.... Peaks seda ka Hannale ja Piretile hakkama õpetama, siis jääks endale ka meelde :p

ööd

Head mõtted tulevad ikka öösiti, siis kui peaks magama. aga vot just see on aeg, kus kõigile küsimustele leiab vastused ja inspiratsioon tabab. Kaasa aitas kindlasti ka õhtul joodud koka (koola ikka) ning tulemuseks magamajäämine kell 4.30 ja äratus kell 5.30. Aga enesetunne suht ok isegi ning võib öiseid mõtteid kohe teostama asuda.
kojujõudes pisteti kohe ka teatripilet näppu, nii et tuleb välja, et ma lähen täna mingisugust muusikali vaatama. Aga mul ongi viimasel ajal kombeks käia vaatamas midagi ja alles kohapeal teada saada, millega tegu. põnev peab ju olema, kui ette teaks, siis poleks ju enam üllatusmomenti. aa, kas ma seda juba mainisin, et tegelt ma peaks hullult õppima praegu?

keeled brrrr

Asi muutub tõsiseks. Ma siin loen oma magistritöö jaoks galeegi keelset raamatut. Noh, enamasti galeegi keeles, mõnikord vahetab hispaania keelele ka ja siis sujuvalt jälle galeegi keelele üle. Ja ma siin mõtlesin, et hakkan ära väsima vist sellest lugemisest, sest see keel tundub juba nii imelik ning siis uuesti tähelepanelikumalt vaadates ja asja üle juureldes avastasin, et viimased 5 lk-d oli hoopiski portugali keeles. Aga see oli äärmiselt lahe, et ma isegi enam aru ei saa, mis keeles ma parasjagu loen. Arusaadav ju kõik :p

päkkadel

Viimasel ajal vist üledoos iiri tantsust... Täna käisin mustlastantsu workshopil ja Lehti muudkui ütles, et ära ole nii kõrgetel päkkadel. Aga ma ju ei oska enam hästi ainult natuke päkkadel olla. Ikka kõrgele üles ja päkad sirgu ja jalad sirged. Ja ma olen äärmiselt üllatunud, et mul see tants üldse enam-vähem meeles oli. Ma õppisin-tantsisin teda ühe korra umbes kuu aega tagasi ja siis ka veerand tantsu jäi puudu (mida siis täna esimest korda nägin) ja Lehti ei tahtnud uskuda, et ma seda tantsu varem tõesti korralikult õppinud polnud :) Aga nüüd võiks tolle ju korralikult ka meelde jätta...

Ma nägin täna unes, et ma ärkasin üles ja lumi oli maas. Ma arvan, et see oli unes...

piltlikult Berliinist

Colin Dunne on super!!! Ja siis on siin pildil kõik see ülejäänud seltskond ka :p Berliini müür.

Berliinis on peaaegu alati pime :)

Aga sügis on, mitte talv. Ilusad kollased lehed.

Ja siis need paljad mehed... Ning ühest teletornist saab absoluutselt iga külje pealt pilti teha. Iseasi on see kas ta alati ka pildile ära mahub... Aga prioriteedid on paigas - paljad mehed on ikka alati olulisemad kui torni tipp.

Berlin

Berliinis on sutsu soem. Pole vaja mütse ja kindaid. Ma ei oskagi öelda kas olen toda linna näinud rohkem maa alt voi maa pealt. vist maa alt. Berliini jouavad joulud u samal ajal kui eestis, ehk siis novembri alguses juba müüakse jouluträna ja kaunistatakse puid. Berliin on täielik öölinn. Sest päeva ajal olen workshopil ja turistan ainult öösel (loe pimedas). Kuulsad väravad on nähtud ja teletornist tehtud pilte igast vaatenurgast. Ja workshop... Super!!! Colin Dunne on nii tore. Ja nüüd oskan hornpipei tantsida :) Ei joua ära oodata mil seda oma grupile edasi saan opetada. Mis siin veel huvitavat on... muidugi linna peal ringi käimine ilma kaardita. voi noh, metroo kaart mul ju on :p Ja seepeale näen ma vist äärmiselt kohalik välja kui mult teed küsitakse. kuigi mul pole ornematki aimu kus ma viibin. Aga nüüd leidsin mingi kesklinna kaardi. pole üldse nii ponev enam. Ja elan "kohalike" elu. Mis on ka ponev. Toidupoodi pole veel kordagi joudnud. soodetakse siin mind. Praegugi on ämm kohal süüa tegemas :p Lahe. Ja ma saanb ikka hämmastavalt palju saksa keelest aru. Polegi nii lootusetult ununud. Aga ega see Berliin iseenesest mind väga vaimusta, nagu juba ette teadsin. Selline suur linna ja suhteliselt kaootiline. Isegi joge ei oska nad ära kasutada. Nii et praegu istun siin kodus ja vaatan igasuguseid iiri tantsu videosid (mida mu sobrannal siin ikka kuhjaga on, ta suur iiri tantsu fänn). Vot nii. Kirjutan-räägin edasi kui koju jouan. See siin oli lihtsalt jalgade ja pea puhkus pärast 4 tundi tantsimist (4 tundi järjest kovakingadega, kujutate ette jah?) Ootan juba suvekooli iiri tantsu alal Prahas :)

Tähelepanek

Seda ma kartsingi. Ei tasu osta külakostiks viidavat šokolaadi nädal aega varem valmis. Lõpptulemus on see, et olen šokolaadi kuskil poole nädala peal ikka ära söönud ja viimasel õhtul pean niiehknii minema poodi uue järgi.
Ahjaa, reedeks lubati -1 kraadi õuetemperatuuri. Ja neljapäeval võib lörtsata (või lirtsuda, olenevalt vaatepunktist ja uuenduslikkuse astmest. Kui pilv sõuab edasi ja lirts ja lirts mingi läga kukub üle ääre alla).

kell 10 poes

Eile käisin poes, nii 5 minutit enne kümmet õhtul. Ega see info nüüd nii äärmiselt oluline pole, aga selline naljakas oli ning mõtlesin, et panen oma tähelepanekud ka kirja. Nimelt, kus avaldub eesti noorte abivalmidus? Eks ikka poes kui vaja alkoholi osta, aga aeg hakkab otsa saama. Paar minutit enne kümmet tekkisid suured järjekorrad ja kõigil oli kiire maksmisega. Vaatan siis, et mida nii hädasti kõigil osta vaja? Ikka alkoholi. Aega oli alla minuti ning siis tagumised järjekorras andsid oma pudelid ka esimese kätte, kes parasjagu maksmas oli, et nad ka ikka oma kraami kätte saaksid enne saatuslikku kellaaega. Ja esimene oli muidugi abivalmis ja nõus maksma (ise oleks ta ju peaaegu sama probleemi ees olnud :p). Pärast siis arveldasid omavahel. Mitte et ma soosiks seda purjutamiskultuuri, aga mulle meeldis see kiire koostöö. Isegi müüja muigas.

kaanest kaaneni

Siis kui ma koolis ei käi ja tegelikult õppima peaksin kodus, siis tegelen ma selliste asjadega. Nimelt kasutan ära rätikute küljest välja kukkunud narmad, et riputada kõrvarõngaid üles. Ahjaa, tuba sai ka täitsa ilusti läikima löödud. ainult õppimisega on kehvasti :p

Täna aga käisin koolis. Palju. Uni oli. Õppejõud ei küsinud täna, kas meil on igav. Oli küll muide. Aga ma sain ka targemaks natuke. Nimelt eestlased loevad raamatutel kaaned ka ära, hispaanlased loevad ainult esimesest viimase leheni: kaanest kaaneni; desde la primera hasta la ultima pagina.