udu

ma toimin inspiraatorite mõjul edukamalt :p (aga ma muide ei tea kas selline sõna üldse eksisteerib ja ÕS on ka koduskodus). Aga põhimõtteliselt... jälle ma unustasin ära mis ma öelda tahtsin. ma tegin seda eelmisel nädalal hispaania keele tunnis ka, ütlesin pool lauset, siis jäin vait ja ei osanud midagi enam öelda, sest pea oli tühi ja mul polnud aimugi mida ma just öelda tahtsin. ja täna portugali keeles esimest korda olin mina see, kes küsis õpetajalt, et mida ta must tahab. jätkuvad mu tõsised keskendumishäired. aga nendele peaks üldiselt ju mõjuma hästi tants küünlavalgel kui keegi ei näe mis sa teed :) see oli lahe! tuletas meelde üht hiljutist esinemist, kus oli meigi tegemisega probleeme valguse puudumise tõttu. ahjaa, eile käisin esimest korda elus siis ka kasiinos ja jätsin oma sädeluse sinna punasele sametvaibale maha. aga muide, kasiinodes pole esmaspäevaõhtuti eriti inimesi nagu ma avastasin. ja järjekordselt küsiti mult üle, et kas ma ikka olen 21. tegi kohe tuju heaks sel vanatüdrukul siin ;)
aga jah, ma nüüd lõpetan naljad ja asun oma prantsuskeelse kirjanuduse, hispaaniakeelse kirjutise ja portugalikeelse grammatika juurde., kõik korraga ja järgemööda. ehk jõuan hommikuks (st kell 12 pm) valmis. oleks hästi positiivne.
ja ma mõtlesin küll, et see tiigi tänav oli kuidagi erakordselt pime täna, aga ei pööranud sellele tähelepanu, nagu mu klassikaaslane teadvustas endale, et mul olid täna sädelevad juuksed, aga ei mõelnud sellele pikemalt :p

Lülitan välja ja keskendun

Lülitan välja ja keskendun. Focus! Centrase! Kui õunad saavad otsa, siis algab talv. Ma ei jaluta ringi alasti ja mustaks nutetud silmadega!!!! Süütan selle valusvaluliku tule ja lahkun turvalisest pimedusest. Mediteerin ja leian oma keskme. Loomingulisus. Ja mis selle lootusega taas on??? Filosoofiliselt võttes... eiei, ei mingit filosoofiat. Lähtun pigem inimlikust ja maagilis-realistlikust küljest. Ja jäädes truuks tsirkulaarsele ülesehitusele.... Lülitan välja ja keskendun. Focus! Centrase!

sõltuvuses

ma olen täielikus sõltuvuses tantsimisest. igasugusest. nii et nüüd ei jää enam aega sellele vähesele koolilegi :p ja õpetajaamet meeldib mulle ka. poleks kunagi seda arvanud. aga niikaua kuni ma tunnen et valdan seda ala mida õpetan on superlahe. ja siiamaani olen osanud olla väga asine ja sellele rahvahulgale ka midagi selgeks teha (loodetavasti ei tundu see mulle ainult sedasi :p). hea tunne on kohe. aga peaasi et ei pea hakkama õpetama midagi mida ei taha. aga tegelt ma juba ootan homset-tänast, et saaks end lõpuks ometi kord välja magada ja kord nädalas ei pea minema kuhugi trenni, esinema ega kooli.