ületöötanud

Esimene märk sellest, et töötunde peaks vähendama ja uneaega pikendama on see, kui peaaegu laupäeval tööle oleks läinud. Nimelt tõusin üles ja avastasin, et kell on juba 8.19. Seega hüppasin paanikas voodist välja mõeldes kuidas kiiresti tööle saada. Arvatavasti autoga siis, sest buss juba läinud. Hiljaks ei tohi ka jääda. Mitte väga palju vähemalt. Kiiruga riidesse pannes käis peast veel läbi, et miks äratuskell küll ei helisenud. Vaatasin siis järgi ja avastasin, et selle olin helisema pannud 12ks! Miks ma küll nii tegin? Mis eelmisel õhtul minu peas küll toimus? Sukapükse jalga tõmmates hakkas eelmine päev ka meenuma... Õigus küll, see oli ju reede... Ja laupäeval ei peagi inimesed ju tööle minema. Võtsin siis ruttu riided seljast ja uuesti voodisse sooja teki alla.
Hommikuti ma ei funktsioneeri ikka. Mitte pädevalt vähemalt.

Täna trennis: neljakesi oleme peadpidi koos ringis (see hangede tants ikka). Küsin Üllelt, kas tal on sokid viltu jalas (et muster peaks ju ikka külje peal olema). Tema vastab: mul on suva. Edasitantsimine oli raskendatud, sest suurest naermisest hakkas kõhus pistma :p Vähemalt kord päevas peab ju ikka naerma, et päev oleks korda läinud.

Ja veel üks tähelepanek, kui eelmise aasta tantsu tantsida uues saalis, siis ei tea mitte keegi, kus ta olema peab ja kust alustama :) Kohe nagu uus tants.

Laste mänguasjad on ka äärmiselt põnevad. Henril on selline tore helikopter, mis nuppudele vajutades teeb erinevaid hääli ja laulab ja propeller hakkab tööle ja Puhh hüppab eest välja. Sellega on nii lahe mängida :) No ma mõtlen ikka koos Henriga. Ausalt ma ei käi üksi all toas mängimas :)

Püüan nüüd prioriteedid paika saada ja töö kõrvalt leida ka eraelu jaoks aega :) Ausalt püüan :):):)