pühapäev, 27. detsember 2009

prantsuse keeles

Jälle pean ma meenutama Sõpru. Nimelt tuleb mu enda hullusega meelde Joey, kes ühes osas pidi õppima kiiresti ära prantsuse keele, sest oli CVsse kirjutanud, et seda oskab. Selgeks ta seda muidugi ei saanud. Ja siis tema filosoofia, mis läheb vist minu omaga hetkel kokku, et kui tööd pakutakse siis tuleb alati vastu võtta ja alles pärast välja mõelda, kuidas sellega hakkama saad. Ühesõnaga ma lõpetasin just oma 5 lk pikkuse prantsuskeelse teksti tõlkimise. Olgu mainitud, et ma tegelikult prantsuse keelt ei oska. Aga kui tõlkebüroo helistab kell 10 hommikul ja küsib, kas ma ühe prantsuskeelse teksti võtan tõlkida, siis ma ju pean loomulikult järelemõtlemata jah ütlema. Aga eneseületamistunne on võimas :p

kolmapäev, 23. detsember 2009

Õunik

Ehitasin lumeinimese. Käteks ja juusteks said õunapuuoksad; suu, silmad ja nööbid koukisin välja ahjust; kuna porgandit mul ei lubatud võtta, siis ninaks sai õun. Seega sai lumeinimese nimeks Õunik.



Ja siin vaade minu toa aknast.



teisipäev, 1. detsember 2009

unenäolist detsembrit ;)

Ma pole kunagi midagi väga unes näinud. Või vähemalt ei mäleta ma hommikul oma unenägusid. Aga viimasel ajal olen hakanud viibima kummalisel unenägudemaal. Sageli räägivad inimesed hommikul, mida kõike nad unes nägid ja need on sellised toredad ja müstilised seiklused. Siis olen alati mõelnud, kui ebameeldiv võib olla unenägudes. Sest seda actionit ei saa ju kuidagi kontrollida ega suunata ega hääletule režiimile panna. Ja väga häiriv on kui unenägu pooleli jääb või üldse kuidagi piinav on. Aga minu viimase aja unenäod pole üldse mitte seda laadi. Mäletan kahte. Üks neist oli väga meeldiv, teine natuke segav. Esimesest: paar päeva tagasi vaatasin öö läbi muusikavideot. Unes. Mitte ei mäleta enam, mis laul seal tuli, aga hommikul veel tükk aega kummitas. Ja see oli sedasi, et kui muusikavideo läbi sai, siis hakkas seesama kohe uuesti ja sedasi kuni hommikuni välja. Kogu aeg üks ja sama laul ja video. Teisest: juba mitu korda olen ma unes näinud, et äratuskell heliseb. Ja siis ma tõusen üles, et seda kinni panna, kuid avastan alati, et helisenud pole tegelikult midagi. Kujutate ju ette kui segav selline unenägu on? Unenäod, mis sind üles äratavad pole just kuigi meeldivad :p
Unenäolist detsembrit kõigile! Ja palju päkapikke!