Veel Dublinist

Green Bag'id on moes. Nii uruguaylaste kui eestlaste seas. Tõenäoliselt ka iirlaste seas, loodetavasti :)

Ja Iirimaal oli kevad. Lilled õitsesid ja kirsipuud kah. Nii ilus. Polnud pori ja läga.

Ja viimaseks üks pilt minu öistest Dublini sildade seeriast (kas te teate ka kui hea on kirjutada kui kõik täpitähed on olemas...)

Ida-Iirimaa

Pärast üht poodlemise päeva Dublinis otsustasime siis ka ära käia Wicklow tour'il. saanud pooleldi hakkama eelbroneerimistega, läksime hommikul kohale. Juba reisi alguses oli bussijuht-giid meile suhteliselt antipaatne. No ta rääkis lolli juttu ja uskuda teda ka ei saanud väga. Võibolla oli asi ka selles, et meil oli võrdlusmoment selleks ajaks. Ja Connemara giid oli ju niiiii tore! Aga loodus ise oli muidugi ilus. Soised mäed, järved ja joad (mis olid küll suhteliselt veevaesed). Mõne mäe otsas oli tuul nii kõva, et pidi meid ära puhuma.

Viimasel päeval uurisime kuidas toimib rongiliiklus Dublini lähistel. Sõitsime rongiga Bray'sse ja alustasime cliff walkingut. Ilm oli kole ja sadas ja tuulas, aga sellest hoolimata või just seetõttu oli eriti lahe. Cliff oli küll closed varisemise tõttu (nagu ka pildilt näha võib, rippusid piirdeaiad õhus kohati :p), aga see meid ka ei seganud. pilti väga teha ei saanud, sest sadas seitsmest küljest korraga. aga tormised lained jäid ikkagi kaamera ette. Peale u 2-3 tundi matkamist jõudsime Greystones'i, kust võtsime rongi tagasi Dublini poole. Läbimärjad, soenesime natuke rongis ja sõime küpsiseid ( meie Iirimaa dieet). Ma olin märg, vahutasin ja küpsisepurune :p Siis otsustasime korra üht vahepealset kohta kaeda. Väljusime ja uurisime piletionult (võikesiganes ta oli), et kas selle perepiletiga võime vahepeal maal ka käia. Ja siis ta seletas meile blondidele, et on and off and on and off wherever we want. siis seda ka kasutasime ja sõitsime teisele poole Dublinit ka Malahide'i lossi vaatama. Hakkas juba pimenema kui jalutasime läbi hiiglasliku lossipargi-metsa lootuses kohata ka haldjaid.

Õhtul käisime Kerttu ja Mariaga taas kord iiri tantsu vaatamas. See oli veelgi lahedam kui varem. Iirimaa on ilus ja tore :)

Connemara + Dublin

Dublin

Dublin on ka ilus. Aga suur... vahelduseks isegi hea, aga monikord ajab ikka narvi kull see mura ja inimesed ja autod, kes sulle kogu aeg otsa soidavad. ma tegelt taitsa imestan, et me veel elus oleme, sest valgusfoorid on siin niisama nalja parast ja ule tee tuleb minna siis kui vahegi voimalust on. Ja uskuge mind, see on ohtlik tegevus. tuleb oma julgus kokku votta, saata palve korgematele joududele (oleks katoliiklane looks risti ka ette) ja siis soosta, silme ees siht jouda voimalikult uhes tukis teisele poole teed.
Uruguaylased on toredad, vahemalt need, kelle juures siin oobime. Uldse on louna-ameeriklastest siin positiivne mulje jaanud. ja kohtasin ju ka esimest prantslast, kes oli "normaalne" :p Valismaalasi on siin uldse tohutult. valistoojoudu.
Esimene asi, mida me Kerttuga Dublinisse joudes tegime, oli siseneda mingisse pubisse. Tegelt me otsisime oma oobimiskohta (ilma kaardita muidugi) ja siis nagime silti, et irish dance and music. Kohe sisse ja lahemalt uurima. Ja samal ohtul maandusime uuesti seal pubis ja oligi irish dance. Niiiii tore!!!! Tana poodlesime niisama ja natuke tiirutasime katedraali umber ja vaatasime temple baari ees puksata shotlasi. Nad olid kiltides ja siis demonstreerisid koigile ka seda, et neil toesti kildi all midagi pole :p uldse on siin tohutult kiltides mehi, mingi uritus vist toimub....
Ja koige tahtsam tanane saavutus: missioon taidetud. Mul on olemas uued ja ilusad Fay's iiri tantsu kingad ja ostsin ka pump'sid ja oppevideosid. paar huvitavat pilti sai ka ikka tehtud :)

Laane-Iirimaa

te ei kujuta ette kui uskumatult ilus on Iirimaa!!! ma armusin ara. tosiselt. Eriti lahe on veel laane Iirimaa (voibolla selleparast,, et me veel mujale vaga joudnud pole :p). eile kaisime Arani saartel. Vapustav! Nii palju kiviaedu ja tuhja maad ja ilusat rannikut ja taielikku vaikust. Ja need kiviaiad on ikka super. kuidas nad kull koos seisavad, lihtsalt kivid on laotud uksteise otsa. Ja kas te ikka teate, et praamil ei tohi natsu narida?
Tana kaisime Connemaras. seal on maed ja orud ja kanjonid ja lambad ja lambad ja lambad ja jarved ja fjordid. Ja kas ma mainisin juba lambaid? Nad olid igalpool ja keset teed jalutasid ka, nagu pohjapodrad lapimaal. Ja ma kaldun arvama, et neil peavad uhe poole jalad kull luhemad olema, et nad maest alla ei kukuks... Ja meie giid oli ka nii lahe. ta raakis koike, ajalugu ja muud huvitavat ja osa oli tode ja osa ta vist motles valja ka ja elas nii kaasa ja oli oma maast vaimustuses. See oli kindalsti uks lahedamaid ekskursioone mu elus. Iirimaa on tore.
Homme vaatame veel natuke Galways ringi ja siis ohtupoole suundume tagasi Idarannikule Dublinisse ja selle umbrusesse. loodetavasti seal pole nii palju purjus ja alasti inimesi tanaval kui Galways :p. Ja nuud ma sain muide teada, kus asub iirimaal seesama kahe Vilde kuju. Nimelt Galways, koige kaidavamal tanaval ja see on suht pop ka. pidevalt on keegi seal Wildedega juttu ajamas :)
ahjaa, unustasin veel mainimata, et arhitektuur on siin ilus. ukskoik kas tegu on lossi, ,kiriku, onnikesega magede vahel voi linnmajadega. ilus on. ja omaparane.
ahjaa, peaaegu unustasin - iiri haldjad on olemas.

merevaik

Minu arust on täiesti normaalne süüa lusikaga merevaiku. ega ma ei hakka sinna ometi ju mingit leiba või saia alla ostma.

hispaania keel

No tore küll! Ma räägin portugali keelt hispaania aktsendiga.

Ma ei teagi kuidas suhtuda sellesse privaatõppesse. Täna erialaaines (ehk siis hispaania keel :p), kus me muidu terve kursusega oleme (ehk siis mina ja Krett), puudus pool kursust. Ja mitte see minust koosnev pool. Nii et sain poolteist tundi eraõpet :p. Aga see-eest järgmisel nädalal puudun mina :p Ja sellest oli tõesti kasu, et ma sain nädal aega järjest hommikust õhtuni ainult hispaania keeles rääkida. Nüüd kohe jutt jookseb :p

lihaselõdvestus

Ma olen vist vanaks jäänud... Enam ei suuda mitu ööd järjest üleval olla nii et pärast uni poleks. Ja ma ju magasin ühe tunni! Aga tegelikult ei tasu enam liiga vara hommikul Elvasse sõita. Aa muide, Elva on täitsa ilus linn, kuigi mul jäi raekoda nägemata ja kellamäng kuulmata. Aga nägin metsa ja järve ja koolimaja ja konsumit ja raudteejaama ja laululava ja palju rattureid. Ja selle kõige kõrvalt sain ka aimu, mis see Lihaselõdvestus siis endast ikkagi kujutab. Puude otsa oranze paelu riputada osutus täitsa lahedaks tegevuseks. Ja piknik roosas kooligarderoobis... Jäädvustasin ka natuke kunsti, kuid ka mulle oleks meeldinud see pildistamisülesanne... Üldse olid meie korraldajad hästi tublid, sest võistlused olid ju toredad. Noh ja kokkuvõttes sai ju naerda ja tantsida ja kõike. Ja ma tõdesin veelkord, et väga pikkade meestega pole kuigi hea tantsida, kael jääb kangeks. Ja purjus lehmakostüümis mehed on naljakad. Ja sedasi ei saa magada kui keegi käib aegajalt unelaulu laulmas ja siis röögib niisama ka veel. Aga mul oli täitsa selline tantsulaagri tunne. Ja öised segajad olid ka lõbusad ja lõid õige meeleolu. Ilma selleta poleks asi üldse sama olnud. Oh aga mida ma siin ikka kirjutan, ma lähen parem magama.

MARIQUITA

Mulle meenus eilehommikune Martale kinnaste ostmine. Peal olid lepatriinud: mariquitas. Spetsiaalselt käisime neid otsimas Vanalinnas. Mitte lepatriinudega muidugi, aga seda tüüpi kindaid. Aga need lepatriinud olid nii toredad. JA siin need kindad on:

Täna peaks 9 korda sööma. Ma olen kõigest kolme ja poole korraga hakkama saanud. Ja homsest algab ju paast. Aga tegelikult ma just avastasin, et ma olen pooleldi taimetoitlane naguinii. Ehk siis Tartus olen taimetoitlane ja Tallinnas mitte :p

Mu tänased saavutused: ma sõitsin üle piiiikkka piiiikkkka aja autoga. Ja ma ei mõtle seda tagaistmel sõitmist, vaid lausa roolimist ja pedaalile vajutamist. Viisin Martat lennujaama ära. Ja saavutused olid järgmised: ma mäletasin, kuidas auto käima läheb. Ma suutsin tee peal sõita. Ma ei unustanud valgusfoore vaadata (vahel juhtub, et kipun unustama, miks need värvilisd tuled on). Ma leidsin lennujaama üles. Ma suutsin auto postile piisavalt lähedale ajada, et parkimisplatsile pääsemise pilet kätte saada. Ma oskasin akna lahti teha ja ulatasin ka nupule vajutada. Isegi parkimine tuli peaaegu välja. Ja ma suutsin parkimisplatsilt lahkudes taas kord auto putkale piisavalt lähedale ajada ja raha maksta. Ja leidsin ka kodu uuesti üles. Ja seda kõike kell 9.30-11.00 hommikul!!! Nii et ma võin endaga täna vist rahul olla küll :p

OSA 5 - Jägala Juga + Viru raba

Nii kahju! Meie seiklused hakkavad lõpule jõudma. Aga ma siiski edastan viimase osa ehk siis tänased tegemised. Sest pühapäevaõhtust sadamast koju jõudmist pole mõtet mainida. Kui siis ehk seda, et lumest sai vihm ja meie saime märjaks. Aga tänase juurde:
Plaanis oli minna Kakerdaja rappa, aga vaadates seda sula ja ilmastikuolusid otsustasime selle käigu ära jätta. Et aega parajaks teha ja matkaseltsilisi oodata käisime hommikul kell 10 uisutamas. Palju mudilasi oli ja jää oli ka üsna nigel, aga see ei takistanud meid "piruette" tegemast. Seejärel sõitsime autoga mööda põhjarannikut. Vaatasime kivikalmeid, käisime Jägala Joal (kus veetase oli nii kõrge ja seega ka kosk superilus) ja hüdroelektrijaamas. Mina tegin superpalju pilte, sest eile kingiti mulle fotoaparaat. Minu päris esimene päris minu oma :) Sünnipäevakingitus. Nii tore!!!
Tulles tagasi meie matka juurde :p
Jätkasime teekonda Loksa suunas ning alustasime jalgsimatka Viru rabas. Ma polnudki seal varem käinud. Ja niiii ilus oli. Hoolimata sulast või siis just selle tõttu. Laukad olid pooleldi jääs ja teed pooledi vee all, aga kummikuga sai ilusti läbi. Ma leidsin,. et seelik ja lillelised kummikud käivad kokku küll :p
Kodus tegime kohvreid, pakkisime noh. Ja mängisime kitarri ja laulsime, nagu ikka. Ja lõbustasime üksteist: mina naersin seda kuidas Marta kohvreid pakib ja tema minu huvitavat keelekasutust. Kuidas sa ikka seletad, mis asi on see treeninguks mõeldud jalgratas. Näete, isegi eesti keeles ei tea ma sellist sõna. Nii ma siis ütlesingi Martale, et see ratas, mis kuhugi ei vii (una bici que no va a ningun sitio). Ja muidugi ka kõik muud minu keelelised uuendused :p Enam ei mäletagi täpselt.
Ühesõnaga, jälle oli superlahe päev.

KUHU NEED PÄEVAD KÜLL KAOVAD???

Paus turistamisel

Lõpuks on kõik hinded olemas ÕISis. Ja keskmine on 5,0 :p Lahe! Pole varem juhtunud. Mu ema ütles seepeale, et ma ette vaataks, sedasi võin veel cum laude lõpetada :p hahaaa.
Ja täna tuli lõpuks natuke lund ka maha. Sadamasse jalutades oli mu seelik üleni lumine ja märg ja kleepus jalgade külge. Aga ikka on lahe, et on lumi ja talve moodi asi.
Peab hakkama Iirimaale majutust otsima. Kuidagi ei viitsi midagi teha... See turistamine on ikka tohutult väsitav tegevus.

OSA 4 - Tartu + Kadriorg

Kolmapäeva hommikul võtsime 7.46 rongi Tartusse. Äärmiselt varane kellaaeg oli, peaks mainima. Tartusse jõudes alustasime turismiinfost :p Mul on nüüd ka Tartu kaart olemas :) Siis turistasime natuke niisama. Vanalinn ja Toomemägi ja mudased pargid ja kiikuvad pingid ja kõik muu, mis Tartus vaatamisväärt. Isegi botaanikaaias käisime, väljas muidugi, mis nägi välja nagu mingi põllumaa. Aga jalutasime kartulipõldude vahel ringi ja laulsime Heliseva muusika laule ja leides "lehtla" oli ju ka kohe sobiv laul ja tants võtta. Kuna hakkas juba vaikselt pimenema ja ka vihma sadama, siis otsustasime külastada Laulupeo muuseumit. See oli muide täitsa põnev! Seejärel nagu ikka kolmapäeviti - 3,5 tundi tantsu. Iiri tantsu ajaks olin ma omadega parajalt läbi juba ja rääkisin mõttetusi ja ajasin inimesi segi (sellele aitab muidugi kaasa ka see, et ma kaugele ei näe kuigi hästi prillideta). Ning päeva lõpuks polnud ma enam võimeline kommunikeerima ei eesti ega hispaania keeles. Selline rikkiläinud lindiplaadi tunne oli. Tõkatõkatõkatõkatõkatõkkkkaaa....

Hommikul-lõunal võtsime bussi tagasi Talinnasse. Siis seiklesime bussijaamast "otse teedpidi" Kadrioru parki. Muide, te ei kujuta ette kui keeruline on Tallinnas üle tee saada... Lõpuks jõudsime ikka kohale. Taas kord lehtla vaimustas meid. Ja need paljud pardid- tuvid-kajakad. Aga mitte ühtki luide ei näinud me Luigetiigil. Külastasime ka pärast rohkeid kõhklusi Kadrioru kunstimuuseumit (seda, mis lossis on). Seejärel üritasime läbi pargi minna Lauluväljakule, aga sattusime kogemata pargist välja KUMU juurde (ma ju ei tunne seda kanti ja lauluväljakule on varem jaltanud ainult laulupeo rongkäigul). Vahepeal võtisklesime, et me oleme maalt ja hobusega, sest me saapad olid ikka veel kaetud Tartu poriga. Selle jäädvustasime muidugi ka ohtralt fotodele. Lauluväljakule jõudsime juba suht pimedas. Vaimustusime ja väljusime merepoolsest väravast ning promeneerisime natuke. Koju jõudes tõstsime muusikat arvutist arvutisse :p ehk siis mina kopeerisin endale Marta muusikat ja tema minu oma. See on aeganõudev tegevus. Seejärel laulsime kitarrisaatel igasugu ilusaid laule. Kitarri mängis muidugi Marta, sest mina selleks võimeline pole, üldse mitte, kindalsti mitte sellisel tasemel. Marta mängib superhästi. Kohe tõesti. Kadestan. Ja ta on ju põhimõtteliselt ise selle selgeks õppinud ka. Mõni lihtsalt on andekas.

Nüüd saab paar päeva puhata turistamisest, sest Marta läheb homme Helsinkisse. Aga täna tundisn end tõesti turistina - käisin ringi kaardi ja fotokaga :p