reede, 12. detsember 2008

Jääl

Ma olen uisutamiseks liiga vana. Lõpuks aitas Hanna ka mu vanuse välja arvutada, aga jätan selle siinkohal ikka enda teada. Igal juhul koostöö toimib. Kui ma Hannat just jalust maha ei uisuta, siis kukun tema eest kui ta tasakaalu kaotab :p Ma pole elus vist nii palju kukkunud uisutades kui täna. Ma ikka ajan kõik uute ja harjumatute uiskude süüks :p Lihtsam kui tunnistada, et ise ei oska. Aga ma vist Hannat tantsupõrandal ikka ei ületanud... või... Ühesõnaga, loo moraal on selles, et peab tihedamini uisutamas käima, olgugi et need lapsed seal masendavad oma piruettidega.
Ahjaa, järgmine kord võiks bussi peale ju minna ikka oma maja eest, mitte kõndida 21 minutit edasi ja siis ikka sama numbriga bussi peale hüpata :p Ja enam ei saagi Tartus pileteid mulgustada nagu vanasti. Nüüd peab need enne kasutamist hoopiski ära komposteerima, ehk siis viima välja komposti hulka ja siis sealt mingi aja pärast välja võtma ja piletikontrollile ette näitama.
Kindlaks on tehtud ka fakt, et Maksimarketist ei saa kahte kartulit osta.

Kommentaare ei ole: