ületöötanud

Esimene märk sellest, et töötunde peaks vähendama ja uneaega pikendama on see, kui peaaegu laupäeval tööle oleks läinud. Nimelt tõusin üles ja avastasin, et kell on juba 8.19. Seega hüppasin paanikas voodist välja mõeldes kuidas kiiresti tööle saada. Arvatavasti autoga siis, sest buss juba läinud. Hiljaks ei tohi ka jääda. Mitte väga palju vähemalt. Kiiruga riidesse pannes käis peast veel läbi, et miks äratuskell küll ei helisenud. Vaatasin siis järgi ja avastasin, et selle olin helisema pannud 12ks! Miks ma küll nii tegin? Mis eelmisel õhtul minu peas küll toimus? Sukapükse jalga tõmmates hakkas eelmine päev ka meenuma... Õigus küll, see oli ju reede... Ja laupäeval ei peagi inimesed ju tööle minema. Võtsin siis ruttu riided seljast ja uuesti voodisse sooja teki alla.
Hommikuti ma ei funktsioneeri ikka. Mitte pädevalt vähemalt.

Täna trennis: neljakesi oleme peadpidi koos ringis (see hangede tants ikka). Küsin Üllelt, kas tal on sokid viltu jalas (et muster peaks ju ikka külje peal olema). Tema vastab: mul on suva. Edasitantsimine oli raskendatud, sest suurest naermisest hakkas kõhus pistma :p Vähemalt kord päevas peab ju ikka naerma, et päev oleks korda läinud.

Ja veel üks tähelepanek, kui eelmise aasta tantsu tantsida uues saalis, siis ei tea mitte keegi, kus ta olema peab ja kust alustama :) Kohe nagu uus tants.

Laste mänguasjad on ka äärmiselt põnevad. Henril on selline tore helikopter, mis nuppudele vajutades teeb erinevaid hääli ja laulab ja propeller hakkab tööle ja Puhh hüppab eest välja. Sellega on nii lahe mängida :) No ma mõtlen ikka koos Henriga. Ausalt ma ei käi üksi all toas mängimas :)

Püüan nüüd prioriteedid paika saada ja töö kõrvalt leida ka eraelu jaoks aega :) Ausalt püüan :):):)

mälestused

OH oh kui ammu ma pole siia mitte midagi kirjutanud. Isegi palveka kokkuvõte on tegemata jäänud. Seda peamiselt ajapuudusel ja mis seal enam kirjutada. Võibolla siis sellest, kui äge on Hispaania külades bussiga sõita :) Ja suurem osa neist, kes seda blogi loevad, olid ju ise ka kohal ;) Päikest teile!

Avastasin end täna tegelikult mälestustest. Lihtsalt hakkasin mõtlema mõnede inimeste peale ja sellele kuidas ja kui palju nad minu elu on mõjutanud. Mõni põgus tutvus on ka liiga hästi meeles, samas kui mõni kauakestvam "sõprus" üldse mitte. Alles palju hiljem saab aru, kes on minu elus olulist rolli mänginud ja kes mitte. Aga mõtle kui hea oleks, kui seda kohe teaks... Kohe esimesest pilgust. Aga vahel teabki. Siiski on ka eksimisvõimalus suur. Aga vahel tõrjun eemale neid, keda, nagu hiljem selgub, kõige rohkem taga igatsen. Aga otse öelda ju ka ei julge. Rääkimata põhjustest.

Millegipärast on mul nii sügavalt meeles üks trummimängimine autoroolis, tantsimine keset öist tänavat, ühed konkreetsed mäed konkreetsete inimestega, öine rannaskäik, üks kontsert, üks pidu, täitsa mitu kallistust ja naeratust jpm. Aga ei, ma ei taha neid hetki tagasi, need olid niigi ilusad ja korrates ei tule kunagi nii hästi välja :) Ootan parem uusi ja sama toredaid :)

Oh ja miks te küll pidusid laupäeval ei korralda. Ma nii tahaks ka tulla, pilte näha ja tähistada. Palju õnne Piret ja Kati!!! Ootan juba värvilisi tähti!

Mismõttes

ei küsita mult poes õlut ostes dokumenti??? Ja seda kaks päeva järjest. Või siis ei vaadata Maximas sellele alkoholiseadusele nii karmilt? Igaljuhul olin solvunud :p

suvi!

Jeei, jaanipäev ja vaba päev ja ilus ilm ka!!! Ja mina esimest korda õues päikese käes sel aastal Ja te ju teate, et ma üldiselt päevituskreeme ei tunnista. Ja pärast 5 tundi päikse käes avastasin, et olen hmmm, ütleme et kergelt, punane :p Mis mind muidu ei kurvastaks, kuid nüüd pean ju mingid riided selga panema, et uuesti õue minna.

Tahan rattaga sõitma minna, aga üksi ei viitsi... anybody? Ja matkama tahaks minna. Palvekat tahaks või niisama mõnda matka Eestis. Mis sellest Läti palverännakust sai? Kas ma nägin seda unes?

Ja üldse on nii tore aias olla. Vaikne ja rahulik ja vahepeal saab naabritega paar sõna vahetada ja siis lõunasööki grillida ja lapsega ringi jalutada ja mängida ja ristsõnu lahendada (ja ma isegi ei saanud pahaseks, et see nii raske oli ja ma ei osanud. Hannat oleks vaja läinud) ja niisama lamada päikese käes... Ei kujta ettegi, et peaks sellise ilmaga kuskil linnakorteris elama. Ja ma poleks tegelt ülse tuppa arvuti taha tulnud kui mu nahk poleks teisiti arvanud :p

Nautige suve!

nii äge

Täna oli väga informatsiooniküllane päev. Sain igasugu huvitavaid asju teada. Näiteks seda, mida teha kui kahes arvutis pole netti ja IT-poiss on puhkusel. Helistasin Elioni ja tegin midagi, ei mõiganud. Siis äratasin meie IT-poisi üles ja tema juhendamise peale võtsin ruutereid seinast välja ja panin tagasi. Ja hakkama sain! Net olemas :)
Ja siis sain mõõtmiste tulemusena teada, et 100 lk paberit on 1,1 cm paks. Kahjuks ei suutnud välja arvutada, kui palju see kaalub. Mida tegelikult oleks vaja olnud teada :p Et saata need 100 lehte tähitud kirjana Soome siis :) Aga no umbes summa töötab ka alati. Miks küll pole töövahendite hulgas kaalu???
Ja siis sain teada, et minuga ollakse väga rahul. Mis on eriti äge ju :):):) Nii et jeeei, katseaeg läbi.

juba juuni

Ma sain lõpuks endale passi tehtud (kaks aastat tagasi lõpetas eelmine kehtivuse). Oli vaja väikest tõuget, et mind liikuma saada :) Valgevenega ahvatlemine mõjus ja siis ma mõtlesin, et lähen või ei lähe, aga passi edaspidi ka ikka vaja. Aga ma ei armasta neid pildimasinaid. Või noh, tegelikult on probleem selles, et seda fotogeenilisust pole :) Aga ükskõik tegelikult.
Varsti jääb trenne vähemaks. Aga aja sisustamisega probleeme mul pole :) Sügisest tahaks ikka trenne veel juurde võtta. Ühesõnaga, vodevillid võiks mind ka tantsiva mehe otsingusse lisada ;)

Mul oleks vahepeal nii palju öelda olnud, aga polnud mahti kirja panna ja nüüd enam ei mäleta.

Vihmas on lahe tantsida. MA saan Natalist täitsa aru, nii tore on niisama vihmas joosta ja hullata. Miks küll vanemad seda keelavad? Ma ei andnud teisipäeval üldse head eeskuju :p

Ja väga normaalne on keset Tasku koridori riideid vahetada ja siis pärast teistpidi sama teha Tartu-Tallinn bussis. Aga ega ma siis nii häbelik ka pole ja seelikute vahetamine ju üsna siivas ja lihtne.

Ja pühapäeval tulebki viimane korraline Tartusse sõit. Mida ma küll edaspidi siis oma pühapäevadega ette peaksin hakkama? Ok, järgmisel olen Rakveres, aga ikkagi.

Ma nüüd jätkan tomatite söömist.

See internetiasjandus

Meilid tulevad mõnikord kõrvalruumist kohale tund aega, aga teinekord isegi 5 tundi. Aga kui keegi meilib Soomest kell 09.56, siis võib kiri minuni jõuda kell 09.55.

Ma sain just enam-vähem selgeks ühe tõlkeprogrammi ja nüüd peab installima mingi uuendatud versiooni, mis on hoopis teistmoodi. Mulle ei meeldi uuendused.

Ja mu Yahoo meil on viimasel ajal isegi korralikult töötama hakanud, aga ta kaotas mu usalduse ja kaotatud usaldust on raske tagasi saada.

Mu koduarvuti uuendatud viirusetakistus käitub ka nõmedalt ja skännib seal midagi iga kord kui ta sisse lülitan. Varem tegi ta seda ainult kell 12 päeval, mis oli superhea, sest arvuti polnud kunagi sel ajal lahti :)

Kiireks läks...

Tööloom

Kuna mul vahepeal on üsna kiire olnud, siis pole ka midagi kirja pannud. Olen nüüd kolm nädalat juba tööl ja kuna hetkel on üsna igav, siis võib ju jutustada. Ma olen üsna efektiivseks muutunud juba ja saan isegi aru, mida teen, seega jääb ka natuke aega üle teinekord :) Ja siis õhtuti-öösitit pean ikka aegajalt ka teisele büroole tõlkima. Ega ma seda hea meelega tee, aga hätta ka ei teha neid jätta. Ja siis on õhtuti ja nädalavahetustel veel trennid ja esinemised ja võistutantsimised jms. Ühesõnaga, mul pole enam ühtegi vaba päeva nädalas ja puhkepäevadena tunduvad need, kus jõuan juba kell 19.00 töölt koju ja ühtegi tõlketööd ees ei oota. Paar korda on seda juhtunud. Loodetavasti tulevikus juhtub veelgi sagedamini :)

Erialast vene keelt õpin. Kahjuks ei taha hästi pähe jääda. Peab vist lehe ööseks padja alla panema :)

Ahjaa, võistukal saime 6. koha. Ja oleme selle üle üsna õnnelikud. Nüüd tuleb erinevateks kevadkontserditeks valmistuma hakata.

Ega ma tegelikult ei oskagi midagi tarka kirjutada. Eile lugesin lehest, et autod põrkusid. JA oli tahtmine neile mõnd keeletoimetajat soovitada. Aga üldiselt on tööl käimine ikka selline rutiin, et väga midagi kirjutada pole. Nii et loodan, et kirjutate hoopis mulle midagi huvitavat ;)

missioonitundega mehed liftis

Tulin notari juurest ja astusin lifti. Sees oli juba üks noormees, kes viisakalt tere ütles. Mina talle vastu. Ja siis hakkas ta rääkima, et eestlased ei ütle üldse liftis tere ja et meie kohus on seda muuta ja et me peaksime alati liftis tere ütlema. Mina naeratasin ja olin hea meelega nõus. Jõudsime esimesele korrusele ja väljusime, öeldes headaega. Nii tore missioonitundega noormees oli :)

Austatud graatsiline,

Kuna viimased päevad on möödunud jälle tõlkides (ja uisutamist vaadates) ja kuna see on ootamatult lõbusaks osutunud, siis mõtlesin, et jagaks seda ka maailmaga. Esiteks seda, et prantsuse keelest saab peavalu. Kohe esimese sõna järel hakkas pea valutama. Hispaania keelega seda pole juhtunud. Aga vb ma olen allergiline selle keele vastu :p
Ma nii armastan hispaaniakeelseid veebilehti. Mingi regiooni Politseiprefektuuri koduleht oli, mida uurisin ja siis seal üleval olid lipukesed, et inglise, saksa ja itaalia keeles peaks saama ka seda asja lugeda. Ma siis lülitasin inglise keelele, ja ette tuli sama leht, kuid üleval servas väike kiri: There are no translations available. Nii armas neist. No vähemalt nad üritavad :p Lipukesed olid ju paigas. Aga selle taktika peaks meelde jätma, äkki läheb mõne tõlke puhul vaja.
Ja siis ma pean tõlkima mingit galvaanika teksti. Olgu öeldud, et ma sellest teemast kohe mitte midagi ei taipa ja ka internetist terminoloogiat kätte saada on võimatu. Eks näis mis sellest saab.
Aga lõbusaid tunde olen ma veetnud hoopiski ühe autovarguse-tagasisaamise seebiooperiga. Ehk siis saadeti 10 lk-d mingeid lepinguid ja volituskirju jms. Ma siis hakkasin järjest tõlkima ja mitte midagi aru ei saanud. Tähendab sõnad olid kõik arusaadavad, aga loogika oli puudu asjas. Sest ühes lepingus kuulub auto ühele firmale ja teises teisele ja kolmandas volitab esimene firma jälle autot kellelegi kolmandale... Ühesõnaga üks pudru ja kapsad. Ja siis ma jõudsin järeldusele: dokumendid tuleks panna kronoloogilisse järjekorda. Ja seepeale tuli ka asjast arusaamine. Annan lühiülevaate: Kuupäeval 28.09.08 varastatakse auto. 13.11.08 Makstakse omanikule kindlustusfirma nr 1 poolt kahjutasu ja sõlmitakse leping, mis sätestab, et auto kuulub nüüd sellele firmale kui see peaks üles leitama. 03.02.09 leiab politsei auto üles (kuigi seda oli nende suursuguse mula seest üsna raske välja lugeda). 10.07.09 annab kindlustusfirma nr 1 auto, mis leiti Eestist eksju, üle firmale nr 2. Lepitakse kokku tingimused ja aeg ja koht jms. 13.07.09 Firma nr 2, kes omakorda esindab firmat nr 3 volitab firmat nr 4 transportima autot poolast hispaaniasse (kuidas see auto juba poolasse jõudis, see jääb mulle müstikaks). 15.12.09 volitab firma nr 4 omakorda firmat nr 5 asjaajamisteks Eestis.
Vot sellise lõbusa segapudru arutasin ma siin täna lahti. Märkus iseendale edaspidiseks: sündmuste kronoloogiline järjestus on üsna oluline asjadest arusaamiseks, eriti kui tegu on juriidiliste dokumentidega, sest arvata võib, et sürrealismi kalduvusi neil siiski pole.
Üks dokument oli kiri ühelt firmalt teisele, mis algas: Estimada Juncal. Juncal ainus tähendus, mida ma leida suutsin on: graatsiline, sihvakas, nõtke. Ehk siis: Austatud graatsiline? :p Pärast natukest naermist otsustasin, et olgu see Juncal siis kellegi nimi, kuigi sellisel juhul oleks tavaline lisada ette ka senhora või miskit sarnast. Kuid arvestades, et kiri lõppeb sedasi: Allakirjutanud: Rodrigo (sedasi lihtsalt ühe nimega tavalise nelja + tiitlid asemel, nagu oleks ta mõni kuningas), siis ehk algab kiri ka samas vaimus :p

Ja lõpetuseks: Ma fännan peale Plushenko ka oma eelmise aasta lemmikut Jouberti ja selle aastal lisandus kaks uut: Lambiel ja nooruke hispaanlane Javier Fernando (kui õigesti mäletan ta nime). Ja naistest ikka Kostner on tegija.

Ooperielamusest

Ma ei arva üldiselt ooperist midagi. Ma võin teda vaadata-kuulata, kuid siiamaani on see mind üsna jahedaks jätnud. Kuid nähtud Metropolitan Opera Carmen oli küll superlahe. Esiteks uudne kogemus vaadata ooperit kinos muidugi. Ja siis veel tipptasemel tegijad ikkagi. Aga mis mulle eriti meeldis oli see, et ma vaatasin seda kui filmi ja mitte kui teatrit. Kõik need lauljad seal näitlesid. Ehk siis nad suutsid lauldes laudadele ronida, tantsida ja põrandal viselda ning muidugi nende intonatsioon ja näoilmed, omavaheline suhtlus jne. Niipalju kui minu varasem kogemus on näidanud, siis ooperis on suured tädid ja onud, kes seisavad oma kostüümis ja laulavad hästi traagilise hääle ja näoga (va need rockooperid muidugi, mida vaatama olen juhtunud, aga need on ju naguinii täitsa omaette ooper). Ja siis muidugi see, et tegemist oli Carmeniga, kus olid ägedad mustlasriided :)

eluks mittevajalik info

Hämmastavalt suurtes kogustes juriidilisi tekste tõlkides hakkavad kummalised asjad silma. Ma pidin tänaseks kahjuks lõpetama, sest ma hakkasin otsima sõnaraamatust sõnu, mis tegelikult pole sõnad ja siis imestama, miks ma neid ei leia. Aga kas te näiteks teadsite, et on hästi palju igasugu veksleid, nagu näiteks pöördveksel ja käskveksel. Ja siis on veel olemas võlatähed ja veksleid saab käendada ja indosseerida (ehk siis edasi anda). Ja minu tänane kõige lahedam avastus: RESACA tähendab nii pöördvekslit kui kassiahastust :)