kõrbenud

kes on maailma parim porgandite põhjakõrvetaja? mina ikka. juba kolmas kord juhtus nii, et alumised porgandid potis on musta värvi ja köök haiseb kõrbe järgi. Ma ikka imestan, et kuidas ma selline udu võin olla... Ma ei saa mitut asja korraga teha. Järgmine kord, kui keedan-hautan porgandeid, siis istun kõik see pool tundi poti juures ja vaatan üksisilmi kuidas nad keevad. Muidu läheb jälle meelest ära, et ma midagi kokkan. Või siis pean porgandeid hakkama toorelt sööma...
Ja te ei kujuta ette kui raske on raamatukogust alla ronida 10 paksu raamatuga. Ja nüüd nad seisavad mul siin toanurgas ja masendavad mind iga kord kui neist üle astun või otsa komistan (nad justkui liiguks siin toas vaikselt ringi, kogu aeg on jalus, et mus süümepiinu tekitada).
Nüüd tuleb kolm päeva elada ära sedasi, et vaid neli tikku on järgi. Ei tohi küünlatulel kustuda lasta. Panengi nüüd viiruki põlema, et kõrbehaisust lahti saada. Aga eile õhtul küünalt jälgides jäin mõtlema, et kuhu see küünlavaha küll kaob? kuna teda kogu aeg vähemaks jääb, järelikult peab ta õhku haihtuma, järelikult on õhk toas täis küünlavaha elemente. ja vaha on ju tahke asi, kuidas ta lihtsalt ära saab aurustuda, justnagu vesi porgandite ümbert...