"teksti ära kadumine"

ma lugedes tegin ikka märkmeid. ja siis nüüd esseed kirjutades leidsin sellise ülestähenduse: "teksti ära kadumine". Just nii, jutumärkides ja rohkem ei midagi. Püüan nüüd ragistada oma ajusid, et sellele mingit tähendust anda. Mille juurde see käis? Ma mäletan, et see oli oluline aga tundub, et mul on seletav tekst sealjuures ära kadunud :p Siin on vist tegu lausa sümboolse lausega.
Muide, vaatasin ÕSist järgi ja "erisus" ongi "eriomadus" ja üldse mitte erinevus. See seletab... Hea, et kahtlema hakkasin. Nii, püüan oma märkmeid edasi dešifreerida.

mitteteadvuse mitteteadvus

Ma loen just kõige absurdsemat raamatut mida eales lugenud olen. Vaja esse kirjutada selle teose ja ühe teise kirjaniku artikli põhjal ning välja tuua erisusi. Esiteks ma arvasin, et erisused on erinevused, nüüd hakkasin kahtlema. Need on ehk lihtsalt uued ideed, mida leidub teoses. Kahtused tekkisid sellest, et kui otsida kahe asja vahel erinevusi, siis peaks neil ka midagi ühist olema. Nendes teostes pole küll väga midagi ühist peale sarnase ilmumiskuupäeva (ja see ka aastase vahega). Aga kui vaja lihtsalt põhiseisukohad välja tuua, siis miks ma neid kahest teosest korraga otsima pean? Ja pealegi on see teos nii segane ja hüplev, et ma ei oska sellest midagi arvata ega aru saada. Imelikud prantslased sellised. Ma olen alati arvanud, et nad vähe imelikud on. Ühesõnaga tervest raamatutäiest uhketest ideedest jäi mulle meelde vaid üks näide (ma küll ei mäleta, mida see illustreeris): "Pingule tõmmatud nööridelt rippusid alla puulõksudega kinnitatud linad, linikud ja rätikud". Ma siin selle teose pealkirja-autorit ei avalda, sest mine tea kes sattub siin blogi lugema ja tahaks essee eest ikka head hinnet saada :p. Kui keegi on lugemisest huvitatud, siis sosistan kõrva ;) Vot nii. Ma nüüd püüan olla sama "loominguline" ja hüplev ning mingi essee toota sellest.

Ahjaa, aastavahetuse meeleoludest. Ma saan lausa 4 päeva olla kodus täiesti üksinda. Mitte hingelistki :) Suures majas. Lahe. Saan tantsida ja öö ja päeva lootusetult sassi ajada. Ainult koera ja kassi ei tohi nälga suretada, seda pean meeles pidama või kalendrisse kirja panema. Ma polegi kunagi aastavahetusel üksi olnud... Äkki peaks hoopis peo korraldama?...

muusika

äärmiselt huvitav on kuulata kahte muusikat korraga. nagu sõna otseses mõttes korraga ikka. nimelt saadavad mu arvutit nüüd ilusad mustad pisikesed kõlarid. Ja siis ma kuulan sealt mõnda ilusat muusikat. Ja siis ma unustan ju ära, et ma seda arvutist kuulan ja hakkan samal ajal midagi nt youtube'ist vaatama-kuulama. ja siis need kaks erinevat muusikat segunevad nii lahedalt :) Ja rütm on super. Tahan ikka trumme õppida...
Mul on nii külm. Ma istun lambateki sees ja värisen. Ei saa kütet sisse panna, sest all küpsetatakse midagi. Kui ma oleks oma silmad varem lahti teinud kui kell 14.43, siis oleks hommikul kütta saanud... See on mulle õpetuseks, et kui enne pimedat üles tahan saada tuleb ikka äratuskell ka panna :p

kõrbenud

kes on maailma parim porgandite põhjakõrvetaja? mina ikka. juba kolmas kord juhtus nii, et alumised porgandid potis on musta värvi ja köök haiseb kõrbe järgi. Ma ikka imestan, et kuidas ma selline udu võin olla... Ma ei saa mitut asja korraga teha. Järgmine kord, kui keedan-hautan porgandeid, siis istun kõik see pool tundi poti juures ja vaatan üksisilmi kuidas nad keevad. Muidu läheb jälle meelest ära, et ma midagi kokkan. Või siis pean porgandeid hakkama toorelt sööma...
Ja te ei kujuta ette kui raske on raamatukogust alla ronida 10 paksu raamatuga. Ja nüüd nad seisavad mul siin toanurgas ja masendavad mind iga kord kui neist üle astun või otsa komistan (nad justkui liiguks siin toas vaikselt ringi, kogu aeg on jalus, et mus süümepiinu tekitada).
Nüüd tuleb kolm päeva elada ära sedasi, et vaid neli tikku on järgi. Ei tohi küünlatulel kustuda lasta. Panengi nüüd viiruki põlema, et kõrbehaisust lahti saada. Aga eile õhtul küünalt jälgides jäin mõtlema, et kuhu see küünlavaha küll kaob? kuna teda kogu aeg vähemaks jääb, järelikult peab ta õhku haihtuma, järelikult on õhk toas täis küünlavaha elemente. ja vaha on ju tahke asi, kuidas ta lihtsalt ära saab aurustuda, justnagu vesi porgandite ümbert...

eksam

Täitsa hämmastav kuidas enne eksamit valitseb peas täielik tühjus. Kõik see päheõpitud materjal on sassid koos kuskil ja ei saa üldse enam aru kust otsast seda harutama tuleks hakata. Täieliku ebaõnnestumise ja läbikukkumise tunne on. Ja siis kui eksami kätte saan on korraga kõik nii selge. Nii et kirjutades pean mõtlema rohkem sõnastusele kui sisule. Nii et loodetavasti läks hästi. ma olen aga pettunud, et polnud ühtegi küsimust nendest paljudest nimedet, millest ma luuletuse tegin ja siis lihtsalt pähe õppisin. See läks päris ilusti riimi ka ;)

kollane

Konspekt on kollatõbine ja ma olen täna vist kuulanud Vangelise plaati oma 20 korda vähemalt. Lihtsalt ei julge midagi muud panna, kuna sellega sujub hispaania keele ajalugu äärmiselt progressiivselt. Arvuti on jätkuvalt tõrjutud voodi alla. Selline lahendus on kasulik mitmeti. Esiteks saan ma teda sedasi ilusti ignoreerida. Samas saab vahepalaks ikka aegajalt pea alaspidi meile lugeda. Pea alaspidi on kasulik, sest veri tuleb pähe ja seejärel mahub sinna taas rohkem mittevajalikku infot, mida eksamil küsitakse. Veel õppimise ebauskudest - kui toas korralikult viirukeid põletada, siis peaks ka asi paremini ju pähe hakkama. keegi pole vähemalt vastupidist tõestanud. Nii et ma usun, et toimib. Noja muidugi see lollikindel meetod iga natukese aja tagant midagi süüa, kuni toit lootusetult otsa saab ja siis kell 22.30 poodi lipata uue järele (mis annab ju äärmiselt hea ettekäände õppimises paus teha). Nii, aga ma nüüd lõpetan taas viilimise, lasen vere peast jälle ära ja aelen oma kollase konspektiga edasi.

Jääl

Ma olen uisutamiseks liiga vana. Lõpuks aitas Hanna ka mu vanuse välja arvutada, aga jätan selle siinkohal ikka enda teada. Igal juhul koostöö toimib. Kui ma Hannat just jalust maha ei uisuta, siis kukun tema eest kui ta tasakaalu kaotab :p Ma pole elus vist nii palju kukkunud uisutades kui täna. Ma ikka ajan kõik uute ja harjumatute uiskude süüks :p Lihtsam kui tunnistada, et ise ei oska. Aga ma vist Hannat tantsupõrandal ikka ei ületanud... või... Ühesõnaga, loo moraal on selles, et peab tihedamini uisutamas käima, olgugi et need lapsed seal masendavad oma piruettidega.
Ahjaa, järgmine kord võiks bussi peale ju minna ikka oma maja eest, mitte kõndida 21 minutit edasi ja siis ikka sama numbriga bussi peale hüpata :p Ja enam ei saagi Tartus pileteid mulgustada nagu vanasti. Nüüd peab need enne kasutamist hoopiski ära komposteerima, ehk siis viima välja komposti hulka ja siis sealt mingi aja pärast välja võtma ja piletikontrollile ette näitama.
Kindlaks on tehtud ka fakt, et Maksimarketist ei saa kahte kartulit osta.

coca cola hooaeg segatud Luikede Järvega

Kui mõnikord sügavama pilgu oma plaadiriiulile heita, siis leiab sealt igasugu põnevat kraami. Näiteks avastasin, et mul ikkagi on Luikede tants olemas, mida mult alles äsja ka küsiti. Tšaikovski 4 cd-d vaatas rõõmsalt kapisügavusest vastu. Ja nii ma siis kuulasin kogu bussisõidu Tartusse Luikede Järve. Äärmiselt ilus ja rahusatv ja samas tantsima panev, peaks mainima. Ja siis hakkasin mõtlema, et millal ma viimati üldse klassikat kuulasin. Ei mäletagi. Ja mulle ju tegelikult meeldib aegajalt seda teha. Nii et nüüd oli see aeg ajast.
Tänasest on ametlikult avatud ka coca cola hooaeg. Kui kogu semester on laiseldud, siis nüüd tuleb coca abiga oma mõtted koondada vaid ühele eesmärgile. Ma usun, et kõik teavad, millega tegu ;) Aitab jalgade lõhkumisest ja koormame natuke ka mälu...