Jumalikud Hommikud

Need jumalikud hommikud... Ma nii nautisin... Tõusin vara, kell 11 umbes, laskusin kööki, pidzaamas, võtsin tüki kooki ja klaasi piima ning suundusin õue, tagaaeda. Istusin päikese käes, kuulasin vaikust ja linnulaulu ning nautisin hommikusööki. Kahju, et selliseid rahuhetki nii vähe on.
Ja siis hiljem riietuda hea muusika saatel. Valju muusika saatel, väga valju, just nii nagu mulle meeldib ning mis teeb riietumise väga palju aeganõudvamaks, sest hea muusika saatel peab ju poole energiat tantsimisele kulutama. Queeni saatel saab nii hingestatult tantsida...

surevad lilled

Mulle üldse ei meeldi kui lilled hakavad ära surema. See on nii kurb. Näed, kuida siga päev üha enam pea norgu laseb.

Ma pole kunagi varem suutnud välja mõelda, mis värvi lilled mulle kõige rohkem meeldivad. Kõik on ju nii ilusad. Aga punased ja kollased korraga on vist ühed kõikse ilusamad ;)

mõista mõista, mis see on

Mõistatus siis: kes arvab ära, mis on ja mis toimub sellel pildil? Saab kalli kui ära arvab ;)

examid

"Kui lärm välja arvata on koht märkimisväärselt vaikne" - juhtusin nimelt eile Ärapanijat vaatama...
Taas kord jääb mul päevake puudu, et homseks eksamiks kõik materjal omandada... Isegi kui ma öö läbi õpin jääb päev puudu. Aga see on pea alati sedasi. Miks ma kunagi päev varem õppima ei hakka? Aga ega see vist ka ei aitaks. Ma sõin just närvilisusest 10 minutiga tahvli šokolaadi ja nüüd pean edasi jändama selle kognitiivse semantikaga, strukturalismiga, metafooride ja metonüümiate jms. APPI!!!

ÄRATUS!

Maailma parim viis on üles ärgata sõnumi peale, kus mu õde küsib, et kas ta toob mulle Kiievist mõne mustlasrätiku ja mis värvi ma tahan. MUL POLND AIMUGI, ET TA EESTIS POLE! Aga nüüd siis tean: õde on Kiievis ja mina saan ilusa rätiku ;) Igal juhul ilus päeva algus.

Mulle ikkagi meeldib see tummtants: http://www.veoh.com/videos/v11283214KHfNN4M9

sirelid ja õunapuud

Õunapuud õitsevad. Sirelid ka kohe hakkavad. Järelikult on mai lõpp ja kohe läheb soojaks... loodetavasti. Tahan sooja suve. Palun Aitäh! Muide, Jaama tänaval on nii palju ilusaid maju.

In action 2

järgmine nädal

Järgmise nädala liikumised:
Tartu-Tallinn
Tallinn-Tartu
Tartu-Tallinn
Tallinn-Tartu
Tartu-Põlva
Põlva-Tartu
Tartu-Tallinn

Oeh, kiire nädal tuleb vist :p JA just siis kui sirelid hakkavad õitsma...

asendustegevused

Dr House'i on väga meeltlahutav vaadata saksa keeles. Mõnest sõnast saab aru ka. Aga arvestades, et eesti keeleski on see täis mõistmatuid termineid... Aga igal juhul on see absoluutselt vajalik tegevus selle asemel et ülehomseks eksamiks õppida.

ma seletasin pikalt ja laialt just, et Aegna saar on Pärnu juures. Ja kui mulle öeldi, et laev sinna väljub Piritalt, siis jupp aega juurdlesin, et kas poleks mõtekam kuskilt Pärnu juurest sinna laevatada.... Ok, sain teada, et Aegna on hoopis põhjarannikumeres ja see, mida mina mõtlesin on hoopsiki Vormsi. Vist... Aga Põlva on igaljuhul Tartust lõunapool, selle sain nüüd selgeks.

Täna oli üldse üks luuleline päev. Portugali keele eksamil oli üks ülesanne kirjutada vabalt valitud teemal luuletus. Kujutate te seda ette jah? Esiteks ei oska ma portugali keelt nii hästi, et normaalse tekstigi kokku kribada, aga luuletus!!! Ma ei ole kuigi luuleline. Mina panen oma luule tantsu ja siis riimub küll ilusti. Siis käisin täna veel raamatukogus ja naasin kuhja luulekogudega. Ei ei, ärge nüüd mõelge, et ma tagantjärgi luuletama püüan õppida. Oh ei. Lihtsalt ma avastasin, et mul sel semestril vaja läbida aine Hispaania luule XX sajandil. Ma ei mõista luulet. Väga vähene, mis mulle tõesti meeldib. Ving ving :p Aga ehk varsti siis hakkan mõistma ja luuletama.

Näete, mida kõike kirja ei pane lihtsalt selleks, et mitte õppima hakata...

3. koht

Me saime võistutantsimisel kolmanda koha!!! Nii tore! Ja nüüd olen Põlvas ka ära käinud. Ilusad majad on. Aiakestega. Meenutas miskipärast natuke Haapsalut... Ja bussisõidul Põlvasse pidas Hanna väga huvitava loengu geenidest ja egoismist. Nii põnev! Aaa, ja kitse nägin tee ääres. Üksi oli põllul... Ja palju võililli on. Võililled on ilusad! Põlvast tagasi saime lihtsalt olles õigel ajal õiges kohas. Ehk siis hakkas Kullaketrajate buss just Tallinna poole vurama ja siis nad võtsid meid ka peale ja lasid Tartu lähistel maha, kust me siis otsustasime jalutada kesklinna. See oli lahe. Ilm ilus ja isegi mets oli tee ääres :)
Aga me saime ikkagi kolmanda koha! Kes seda oleks uskunud? Nii et järgmine kord esimene koht... :)

Nii, aga järgmine nädal oleks vaja teha 2 eksamit, 3 esinemist ja terveks saada. Plaan on hea :p

meenutus

Ma tahtsin kunagi midagi öelda, aga siis see läks meelest ära... Ja enam pole meeles, millal see oli ja mis see oli. Nii et te ei saagi teada...

Pähh

Ma pole kunagi nii palju nätsu närinud. Te ei kujuta ette kui koormav see lõualihastele on. Proovige päev otsa mäluda... Vaesed lehmad ja muud mälulised! Ja üleüldse ei meeldi mulle see immuunsuspuudulikkus. Haige pole üldse hea olla. Ja tantsida ka ei jaksa korralikult. Pähh pähh pähh.

parim tantsupilt :p

Nii rõõmsalt ja kinnisilmi. Minu arust super pilt :):):)

In action

Pidu oli lahe. Kahjuks me ise ei näinud sellest suurt midagi, sest muudkui riietusime ja lahtiriietusime ja riietusime jne jne jne... Ja pea kõik tantsud algasid kaootilise lavale ilmumisega (ehk siis paljud ühinesid niipea kui riided seljas, ehk siis väikse hilinemisega). Aga see pidigi nii olema, eksju... :p Ja ma suutsin kaotada ära oma sõle keset tantsu ilma et ma ise sellest arugi oleks saanud ja siis lava taga seda taga otsida, et avastada kontserdi lõpus, et see mul tantsu ajal ära kukkus ja lavaservale mind ootama jäi.

Õhtune folk Vabatuse pst oli ka super. Sai tantsida. Palju. Ja niisama jutelda ja naerda ja veelkord tantsida. Kõik lihased on hetkel eilsest suurest tantsust valusad, aga missiis. See vabaõhukontsert ja soe ilm ja tantsiv rahvas meenutas väga juba juulikuist Santiagot. NII TORE!!!

maduuss

Kui juba läks leitud kingadele omanike otsimiseks...

Teise pildi allkiri oleks: no comments

Kevadpäevad

Ma ei teagi miks ma sel aastal nii aktiivselt üritan tudengipäevadest osa võtta... Pole seda kunagi varem väga harrastanud. Igal juhul, öölaulupidu oli väga lahe. Eile sattusin aga täiesti juhuslikult öise jalutuskäigu ajal ilutulestikku vaatama. Läksin üle silla ja mõtlesin, et mis värk on, et nii palju inimesi sillal ja selle ümbruses on. Siis tuli meelde, et jah, see ilutulestik, millest kuskil kavas lugesin. Kuna edasi naguinii hästi ei saanud, jäin siis paigale. Aga ma ei arvestanud sellega, et see ilutulestik sõna otses mõttes pähe sajab. Ühesõnaga, väga halvasti valitud koht oli. Täna mõtlesin vaadata, mida see Bambus endast kujutab. Aga viimasel ajal on Tartu väga ülerahvastatud paik ning ega suurt midagi ei näinud. Mõttekam on pärast uudistest vaadata, mis värk oli.

Tartu kevad

Täitsa kevad on! eriti on kevad-suve tunne kollases suvekleidid patseerides, isegi salli ei pannud kaela :) Ja Emajõgi on läbi puude nii ilus. Kuidas üldse saavad Tartlased elada sellises kohas, et nad iga päev üle jõe ei pea minema. Siis pole ju üldse põnev...

Keskmine pilt on tehtud õhtupoole, siis kui öölaulupeole jalutasin, mis ka muide oli superlahe, kuigi kuud polnud. Aga tantsida sai ja kohtuda spontaanselt rahvatantsu noortega ja siis nendega koos laulda "eestlane olen ja eestlaseks jään"...

Ja lõpuks kuulutan: Leitud mugavad spordijalatsid. Asukoht: kevadiselt tärkava puu otsas. Kes tunnistab omaks peab ise järgi ronima.

Kas te neid tutvumiskuulutusi juba lugesite?

• Soovin tutvuda igasugu karvaste ja sulelistega. Oodatud nii noored kui vanad. Pind omal olemas, kadakapõõsa juure all. Esimestele pakun ka pidurooga. Mutionu.
• Vahetan vana sõbra uuema vastu. Vanal tagarattavedu, väljalaskeaasta 1985, väga heas korras, Uus peaks olema aastast 1990, täiesti rikkumata.
• 3-kursuse tudengineiu soovib tutvuda oma kursuse poistega, et koos loengus käia. Minul pruunid silmad ja tumedad juuksed, lühemat kasvu. Bakalaureusetööst huvitatud ei ole.

Need tutvumiskuultused leidsin Tartu Kevadpõäevade kavast. Hakkasid silma :p

Ja täna on öölaulupidu :)

mõtisklusi religiooni teemadel

Kui püüda selgitada kell 2 öösel, et katoliiklus ja ortodoxia on mõlemad kristlus ja et, ohoo, ka luteri usk on kristlus, siis läheb endalgi kõik peagi sassi. Oot-oot, katoliiklus ja ortodoxia lõid lahku 1054. Olid mingid tülid Kolmainsuse üle... Et kas on üks või kolm (Isa, Poeg ja Püha Vaim). Luteri usk tekkis aga 1517? kui löödi lahku katoliiklastest, sest nood müüsid indulgentse ja see oli möga ja üleüldse olid usutüübid valelikud ja omasid liiga palju raha. Ahjaa, luterlased tahtsid pühakirja emakeelde panna. Aga oli veel mõni oluline sisuline erinevus? Kas keegi oskab äkki paremini seletada seda usulist segadust? Ma mõtlesin, et teen enne endale luterlikus vaimus emakeeles asja selgeks kui üritan hispaania keeles seletada.
Aga ma olen jätkuvalt arvamusel, et peaksin usku vahetama ja katoliku ateistiks hakkama...

rockballett

Jätkuvalt vaimustun balletist. Aga minu arust võiks taanlased Eestisse ka importida rockballeti. See oli superlahe!!! Beatles'i laulud ja ballett. Super! Queeni saatel võiks ka teha... Ja hispaaniakeelse luulelise rääkimise taustal tantsida on ka vapustavalt suurepärane idee :)
Üldse satun ma hämmasatavalt tihti viimasel ajal Vanemuisesse... Mis on muidugi äärmiselt positiivne. Üldse ei kurda.
Ei tea kas see käiks magistritöö alla kui ma ka võtaks taustaks näiteks hispaaniakeelse luule ja tantsiks sinna midagi modernset või stiilideküllast??? Sellist magistritööd ma teeks hea meelega =) Sellega tuleb mul meelde, et varsti hakkab sess ja võiks alustada vaikselt meenutamist, mis ainetes ma sel semestril eksamid peaks tegema, et siis teaks hakata materjali koguma ja luulet lugema. Tegelikult pole luule üldsegi mitte mu lemmikkirjandus... Aga kesse minu käest ikka küsib. "Jumal" igal juhul mitte.
Ja jälle on kohe esmaspäev. Mulle ei meeldi esmaspäevad selle pärast ka, et siis ei saa tantsida. Vähemalt mitte ruumikalt ja seltskonnas. Ja päeva kõrghetk on portugali keele tund, mis pole tegelt üldsegi kõrge hetk. Aga miks ma seda üldse siin kirjutan jääb küll hetkel mõistatuseks mulle. Mingi väljendamisvajadus tekkis äkki. Vokaalidega on täna kõik korras, me Hannaga avastasime Vanemuise ees, hoides püsti posti ja mõeldes kummalt poolt Piret läheneb. Konsonantidega on kehvemini...

Alatskivi

Tegelt oli täitsa lahe. Hoolimata väikestest apsudest nägi kõik ilus ja super välja. Alatskivi esinemisest räägin ikka ;) Iiri tantsijatega. Ootan juba põnevusega 9. maid.
Eriti lahe oli see, et Ingal oli juhuslikult kaasas niit, nõel ja NÖÖP, et Jüri särgile see taas ette õmmelda :p Ja seda vahetult enne lavale minekut.
Kes pilte näha soovib, siis mõningad on siin üleval ka: http://picasaweb.google.com/selene.dulcineia/Alatskivi
Aga tegelt ma tahtsin teiega jagada oma saavutusi säästupoliitikas. Ehk siis on väga hea elektrit kokku hoida kui köögi ainsas lambis on juba nädal aega pirn läbi. Kui sul pimedal ajal kööki asja on, siis olegi pimedas. Töötab väga hästi ;)
Nii, aga nüüd peab need pandasilmad maha võtma...

seelikud

mul ei mahu seelikud kappi ära. tõsine probleem on. Kust ma küll suurema kapi saaks??? Midagi ei saa ju kapist välja ka jätta. Pooled on rahvatantsu seelikud, pooled on mustlasseelikud, veerand iiri tantsu seelikuid, üks flamencokleit ja siis veel pooled on niisama käimiseks seelikud, millel puudub muu otsene eesmärk kui mind katta ja ilustada :p Oot oot... pool+ pool = terve? Siis... pool+pool+veerand+1+pool=??? Aga mul ongi selline ebatavaline kapp =D
Nüüd jääb veel üle leida sobiv koht mu väikeses toakeses ka 4le rahvatantsuvööle, kolmedele sukkadele, tanu-kübarale, rätikule, sõlgedele, patsipaeltele... oeh. Ühesõnaga, mul on suuremat tuba vaja ;)

Ma olen täitsa normaalne!!! Miks nad kõik üritavad vastupidist väita... Kõige tavalisem, keskpärasem ja normaalsem; midaiganes see ka ei tähenda...

päike paistab ja põrand on õues ju täitsa kuiv ja tolmune. aga minul õnnestus ikka leida see ainuke Tartu porilomp üles ja sinna oma ilusate valgete kingakestega sisse plärtsatada. Vot see on anne, kas te ei leia?

mis ei saa siis kui elektrit pole

Täna ärkasin üllatusega, et vannituppa oli keegi küünlad pannud ja väga pime oli. Ühesõnaga, elektrit polnud. Panin tööle arvuti, siis hakkasin mõtlema, oot oot kui elektrit pole, siis arvuti ju ei tööta. siis mõtlesin edasi (think think think think, nagu Karupoeg Puhh) - aga mul ju sülearvuti, mis töötab ka elektrita. Rõõmustasin niikaua kuni jõudisn järeldusele, et internet ei tööta elektrita. Olgu, järgmine samm: kui elektrit pole, kas siis vett võib ikka kasutada (sest meil kodus need kaks ühendatud ja kui pole üht ei saa ka teist). Seda ma blondiin välja ei mõelnudki ja helistasin emale, et üle küsida. Tema kuulis kõige pealt, et ma küsisin, et kui elektrit pole kas siis elektrit tohib kasutada ja mõtles, et no on ikka blondiin. Tegelikult küsisin ju et kas vett võib siis ikka kasutada :p Ühesõnaga sain targemaks, et võib ikka.
Koolist koju jõudes avastasin pettunult, et elektrit ikka pole. aga koridoris ju on, siinkohal mu loogiline järeldus, et viga peab olema vist meie korteris. Aga ma lootsin ikka, et ka see probleem laheneb iseenesest peagi ning hakkasin parema tegevuse puudumisel koristama. Kõigepealt köök, siis põrandapesu, siis sorteerisin koolimaterjale. Kogu aeg tahtsin maki sisse lülitada, et muusikaga nagu lõbusam koristada ja pidevalt üritasin meeles pidada, et elektrita ei tööta ju ka see masin. Siis ütles kannatus üles ja helistasin uuesti oma targale emale, et küsida kuidas elekter tagasi ilmub. Tema siis õpetama, et kuskil ukse taga on mingi kilp kus mingid korgid mis peavad ühtepidi olema. Käisin asja lähemalt uurimas, aga ei osanud ikka midagi tarka teha. Mehi ka kodus polnud nii et jätkasin lootuses, et ega se elekter vist igavesti ka ära ole. Ja se järeldus oli õige, sest trennist tulles elekter täitsa tagasi,. Kahtlustan et vahepeal käis keegi targem kodus, kes selle tagasi võlus :) Nüüd ei peagi küünlavalgel telekat vaatama.

Aga teisest ooperist, ahjaa sellega tuli meelde, et augustis läheme Hannaga rockooperit vaatama :), et kuidas on võimalik arvata, et vööümbermõõt on sama mis puusaümbermõõt. Kui mulle seda nii kindlalt väidetakse, siis ma hakkan juba enese teadmistes kahtlema. Ei ole ju sama. Kuigi jah, see tänapäevamood avaldab mõju vist... Ja mõnel inimesel vist arvuliselt on ka sama jah... Aga ikkagi!

:):):):):)

Ja siis on need päevad, kus kõik läheb hästi ja aina paremini. Õnneks on neid päevi ikka palju rohkem kui ülejäänuid. Ja täna paistab isegi päike :) Ja kolmapäevaks lubati kuni 17 soojakraadi. Valge kleidi otsisin kapist välja. Ja suvekingakesed. Ja pärast suuri otsinguid leidsin ka poe, kus müüdi valgeid sukke. Kujutage siia nüüd üks äärmiselt rahulolev ilme ;)
Aga ajaloolaste õppetoolis on nad küll ebaviisakad. Missiis ju et ainetelt maharegistreerimise tähtaeg on ammu möödas. See ei võta neilt ju tükki küljest mind ühelt ainekeselt ära võtta. JA see võttis u pool minutit aega, miks ta siis torises selle juures... Hispaania õppetoolis neil küll sellega probleeme pole. Sel semestril ma suutsin end ühelt ja samalt ainelt u 5 korda maha registreerida ja uuesti registreerida (aga tegelt polnud see üldse minu süü, et nemad ei suutnud ära otsustada, mis ainet ma siis tegema peaks, kas esimest osa või teist). Aga see on juba teine teema.
Ok, aga portugali keele vaheeksam on juba järgmisel nädalal, peaks vist õppima hakkama... Oi kuidas tahaks tantsida...

hommikud eriti hommikuti rasked ehk Soome arstide pärlid

Patsient paranes ravist hoolimata
· Patsient lõpetatakse kortisooniannusega mõne päeva pärast
· Teeme kliendist koopia ja anname kaasa
· Joonud 2 pudelit viina poole mehe peale
· Parema kõrva kasutamine vasakul pool ei ole soovitav
· Räägib, et kõrvalestad võivad hommikul väga valusad olla, kui need padjalt tõsta
· Voodihaige söömine võib tõesti raske olla
· Telefonikõne põhjal on pähe tulnud muhk
· Ägeda kae tõttu mõlema silma eemaldamine
· Lapsepõlves saanud kiviviske pähe
· Aastaid põdenud oma vana haiget meest
· Patsient pärit Vantaast, muud viga ei ole
· Peres koer, kes elab väljas (käib toas ainult küüsi lõikamas)
· Hommikud eriti hommikuti rasked
· Vasak lõug hakkas valutama
· Heas töökorras kirves, mis tekitas eriti kauni lõikehaava
· Antud hetkel pole valu pärakus ega ka mitte väljaheites
· Kips pole eriti valutanud
· Leitud haav vasakus kulmukarvas
· Seostab oma seisundit sellega, et on maganud, hingamisteed teki all
· Vähemalt 2 päeva on peas kuulnud Saatuse tangot. Nüüd on peashelisevast muusikast nii kõrini, et üritas enesetappu
· Patsient tuleb näitama parema käe keskmist sõrme
· Saabumise põhjus: uriinilõhn hingeõhus, pea tundub tobe
· Omal käel umbes 10 tundi tagasi peksa saanud
· Täna hommikul läks patsient vetsu. Siis tekkis kummaline tunne, et onseal varem ka käinud
· Üldine seisund hea. Antud hetkel surnud
· Silmast prügi eemaldamine labidaga ja muud meetmed
· Patsient saabus kell 13.09 kiirabisse, kus olevat saanud kuuli kuklasse
· Vaevused kingas ja soovib selle eemaldamist
· Neeruvaagnasse pääseb nüüd hästi. Käime seal ringi ja vaatame· Kontroll kolm nädalat. Kui gaasimull on kadunud, võib patsient lennata
· Retsept vajadusel ära süüa
· Patsient on teel Rauma regionaalhaiglast, voodis koos saatjaga
· Patsient on 4 kuu vanune mees
· Palju pahkluid mõlemas jalas, rohkem aga vasakus
· Patsiendil tuleb hoiduda seksuaalsest läbikäimisest nii kaua, kuni me uuesti mu vastuvõtul kohtume
· Mõnikord ei õnnestu samal ajal autot juhtida ja aknaid pesta
· Diagnoos: paberitööline
· Kukkudes kaotas meelemärkuse põrandale
· Patsient käib kepi najal sellele toetumata
· Oma jutu järgi saab patsient oma põlvega igapäevaelus hästi läbi
· Muuhulgas suudab piimapakki edukalt ühest kohast teise liigutada
· Jalad takistavad veel natuke käimist

Multifunktsionaalne mina ehk kolm ühes

minu kartus, et mu esinemised võiks kattuma hakata pole siimaani veel tõeseks saanud. Sest kõik ned esinemised, mis mul kattuvad on samas kohas samal üritusel. Ühel tantsin nii rahvatantsu kui mustlast, aga tipp saavutus kui sain teada, et mai alguses tantsin ühel ja samal üritusel nii rahvatantsu, iiri tantsu kui mustlast. Ok, rahvatantsus ma pole päris kindel, kas just meie rühm tantsib, aga segarühm kindlasti. Mu tähelepanuga on nagu on eksju... Võtab käe ja jala või kudas see oligi...
Ja ma ei kirjuta siia alla Päikest! Liina. See pole sedasorti kiri... Ei tervita ka.

oleks mul tiivad

Mulle meeldib küll igasuguse ilmaga parkides käia - nii päiksega kui pimedas, aga ma ei teadnudki, et ma võin täiega nautida vihma isegi siis kui ma pole sellega üldse arvestanud. Ma pole juba nädal aega suutnud midagi nautida (no välja arvatud see eilne kontsert, mis oli tõesti super, eriti lätlased!, ja isegi palavikuga) nii et vahelduseks oli see täitsa hea. Äkki see tähendab, et ma hakkan tervemaks saama. Tegelikult ma avastasin juba varem, et tantsul on tervendav võime. Või tegelikult vist inimestel, kellega koos tantsid :)
Loodetavasti laabuvad ka muud selle nädala probleemid (eelkõige lendamise probleem)... Oleks mul tiivad, mis laotusse viiks, kerkiksin maast ma ja lendaksin siit. Pilvisse üleni siis varjaksin end ja enam kunagi ei lõpeks see lend.
Mis tuletab mulle meelde, et mul jätkuvalt puudub pilet Hispaaniasse. Ainult tagasi koju saan, aga kohale pean sädelema. Nii et sellele peab ka lahenduse leidma... Sest: ma ju tean, et ma pole lind ja tiivad eal ei kanna mind.
Kellele seda reaalsust küll vaja on? Ma ei suuda praegu nende maiste asjadega tegeleda... Tahan kevadet, päikselist ja sajust. Ja pärast kõiki neid vitamiine ja ebaküdooniaid võiks ju tervis ka tagasi tulla! Ahjaa, mul tuli meelde, et ilmatädi ütles paar päeva tagasi, et homme sajab päikest. Ma ei mäleta, mis kanalil see oli, aga minu arust oli see väga hea ja täpne määratlus. Selle võiks kasutusele võtta ja selle asemel, et öelda, et tuleb vahelduva pilvisusega ilm võiks öelda, et sajab päikest. :):):)

Ettevaatust! Talvel ei hooldata

See on nii armas, et nad vähemalt hoiatavad :p Tartu on ikka heade mõtete linn...

Müsteerium

Minu korteris elab kolm inimest. Varem oli hambaharju vannitoas 5, mis oli suht loogiline eksju. Aga nüüd on neid mingi müstiline number 6. Ma ei mõista hästi. Bigamia?

Feliz Navidad!

Mu arvuti otsustas mulle jõululaule mängida. Siis ma nüüd kuulangi viimased pool tundi jõululaule. Nojah. Kelgutama tahaks ikka minna. Kui mul kelk oleks, siis läheks. Kui Hannal kelk oleks, siis ka läheks. Aga lendava taldrikuga on vist ikka imelik... Või ei?
Minu arust on ikka superlahe, et lõpuks lumi ka maha tuli. EI ole siin kurta ja viriseda midagi. Tuleb nautida kauaks teda on. Ja üle hangede hüpates on ka lahe ringi liikuda. Ma õppisin suht kiiresti selgeks, kuidas liigelda nurgiti ja otsida üles kohad, kust üle tee saab.
Ja nüüd on ka teada, kuidas mind kiirel ajal teatrisse saab kutsuda: tuleb helistada hommikul vara kui ma veel magan ja küsida, et kas ostan piletid ära. Ja siis ma vastan mõtlemata midagi, et jah. Ja magan edasi :p

LUMI

Ma poleks kunagi arvanud, et poodi jalutamine on selline väljakutse. Aga püsti jäin. Sest ma arvan, et vööni lumme hüppamine ei käi kukkumise alla. Ma üritasin kõigest teed ületada, aga püüa sa sellest lumemüürist üle hüpata! Ja see oli tõesti vööni!!! Igaljuhul oli lõbus. Ma olin juba ära unustanud, misasi see lumi on. Hea, et pärast Ülestõusmispühigi lumi maha tuli :p Ehk saab aprilli lõpus uisutama ka!

tantsukingad

Pool mu toa põrandast on kaetud tantsukingade-sussidega. Lisades veel ühed, hakkas silma, et rohkem pole nagu ruumi. Ehk siis: kahed iiri tantsu kingad, iiri tantsu pehmed kingad (pumps), karaktertantsu kingad, flamencokingad, dzässi kingad-sussid, riidest balletisussid, ja teised samasugused, mis on veel katkisemad ja siis lõpuks veel ka pastlad. Ja rohkem ei mahu... Aga minu arust on see väga praktiline põrandapinna kasutus.

Appi, mis toimub? Miks orkut äkki eestikeelseks muutus? ma ju ei kujutanud seda ette, et ta varem ingliskeelne oli? või kujutasin? Appi, ärge ajage mind segadusse...

Heffalumps

"I think that I just remembered...
something that I forgot to do yesterday...
and-and shan't be able to do tomorrow.
So I s'pose I really oughta go back and-and do it n-n-now."

Nõustun Piglet'iga ja püüan tegutsema hakata ;)

lilled

Nii tore on saada lilli kui sa seda üldse ei ootagi :) see oli tõesti armas!!!

tänased saavutused

Käisin läbi Tartu ja Tallinna Abakhanid. Ostsin 15 meetrit ilusat rohelist riiet ja 15 meetrit tumekollast (kujutlusvõimet kasutades võiks see ju olla ka kuldne) riiet ja paar niidirulli. Andsin need õmblejale rohkete selgitustega ja ikkagi kindel olles, et ma end selgeks ei teinud. Siis jooksin Hansapanka. Nad olid seal nii toredad ja andsid mulle shokolaadi, sünnipäeva puhul :) Ja siis tegin aega parajaks süües kaasapkitud juustuleiba (kuna leib jäi Tartus üle, siis tuli ta ju kaasa võtta :p) Seejärel Estonian Holidays'i "tööintervjuule" ja juhiseid saama (1,5 tundi juhendasid mind seal). Ja siis lõpuks sai ka koju. Ja algab taas asjaajamine, paberimajandus, meilidele vastamine, stipendiumitaotluste täitmine jms. OEH!

Ma jõudsin sel nädalal oma neljast loengust vaid ühte. Ja mul pole olnud hetkegi vaba aega, et mingeid koolitöid teha. MA lihtsalt ei saa aru, kuhu mu vaba aeg kulub! OK, tantsimisele. Aga see mis sellest üle jääb???

Ootan põnevusega juba pühapäeva. See tõotab samasugune hull tulla või tegelt vist hullemgi veel. aga vähemasti koosneb see suures jaos igasugu tantsudest. Tantsupeo seminar kõlab igal juhul huvitavalt. Ma pean ju ometigi minema, et teada saada, mis loom see on :p

Igaljuhul on naeratus silmini, sest kuidas muidu saab tegemata asju veel edasi lükata ;)

Paabeli segadus Hispaania moodi

Kui ma kunagi selle magistridiplomi ka kätte peaksin saama, siis see oleks küll ime. Selles täielikus korralageduses ja süsteemituses on ju täiesti võimatu midagi korda saata. Aga me hispaania filoloogid oleme sellega juba nii harjunud ja võtame asja stoilise rahuga. Väljaspoolt tulnud aga ei saa midagi aru ja lihtsalt vihastavad ja lahkuvad. Seda te juba teate, et mul loenguid-seminare eriti nagu ei toimu. Tähendab siis üks erialaaine nädalas. Ja see on selline süsteemitu aine, kus teeme seda, mis juhtub ja hinde saame ka mingil sellisel moel, mida meile veel avalikustatud pole. Aga asja positiivsest küljest vaadatuna oleme siiamaani ikka hinded kätte saanud eelmistel semestritel :p Aga kui sa võtad ainet XX saj. ladina-ameerika luule ja draama, siis on ju ilmselge, et kursus räägib proosast. Ning kui aine on XX saj. hispaania kirjandus, siis peaks ju ka kõigile arusaadav olema, et see kursus käsitleb hispaania luule põhinähtusi ja esindajaid. Ja see on ju ka hästi tore, et hispaania keele teoorias tuleb läbida kõigepealt 2. osa ja alles järgmisel semestril 1. osa. Vot selline tore "süsteem" on meil.

Ja mu põhitegevusest ka natuke: Liisu polka on tore. Soome tants mitte nii väga, aga tantsitav ja kohati naljakas. Alates aprillist on mul kõik nädalavahetused kinni erinevate tantsuürituste ja esinemistega. ja sedasi kuni juuni alguseni välja. Ahsoo, ja Lehti uus tants on niiiiiiiiii ilus. See meeldib mulle sama palju kui Mar-Mar. Nii tore! Ja lõpuks ometi saab Limericki joonisesse hakata panema (millega seoses ma pean muidugi kõvasti eeltööd tegema). Ja mu uued iiri tantsu kingad ja sussid on niii head ja ilusad :) Nüüd on vaja veel leida vaid õmbleja, kes 10 seelikut valmis meisterdaks suht soodsa hinnaga...

muusika ja maad

Täitsa hämmastav, kuidas mul teatud muusika seostub teatud maa-regiooniga. selleks, et leida end Galiitsias piisab vaid Carlos Nunezi, Luar na Lubre või Leilia kuulamisest, Iirimaale satun aga Enyaga või mõne muu traditsionaalilise viisikesega (kahjuks tantsumuusikaga mitte nii väga, see paneb lihtsalt tantsima). Lapimaale jõuan Mari Boinega. Aga linnadega see ei toimi, alati leian end kuskil mägedes või metsas :) Santiago on vist ainuke linn, kuhu suudan minna, kuuldes torupillimuusikat (minu sealne äratuskell) või kitarrihelisid (misjärel leian end päikselisest Bonavali pargist). Minu jaoks on muusika kuulamine palju tõhusam viis meenutamiseks kui piltide vaatamine.

Veel Dublinist

Green Bag'id on moes. Nii uruguaylaste kui eestlaste seas. Tõenäoliselt ka iirlaste seas, loodetavasti :)

Ja Iirimaal oli kevad. Lilled õitsesid ja kirsipuud kah. Nii ilus. Polnud pori ja läga.

Ja viimaseks üks pilt minu öistest Dublini sildade seeriast (kas te teate ka kui hea on kirjutada kui kõik täpitähed on olemas...)

Ida-Iirimaa

Pärast üht poodlemise päeva Dublinis otsustasime siis ka ära käia Wicklow tour'il. saanud pooleldi hakkama eelbroneerimistega, läksime hommikul kohale. Juba reisi alguses oli bussijuht-giid meile suhteliselt antipaatne. No ta rääkis lolli juttu ja uskuda teda ka ei saanud väga. Võibolla oli asi ka selles, et meil oli võrdlusmoment selleks ajaks. Ja Connemara giid oli ju niiiii tore! Aga loodus ise oli muidugi ilus. Soised mäed, järved ja joad (mis olid küll suhteliselt veevaesed). Mõne mäe otsas oli tuul nii kõva, et pidi meid ära puhuma.

Viimasel päeval uurisime kuidas toimib rongiliiklus Dublini lähistel. Sõitsime rongiga Bray'sse ja alustasime cliff walkingut. Ilm oli kole ja sadas ja tuulas, aga sellest hoolimata või just seetõttu oli eriti lahe. Cliff oli küll closed varisemise tõttu (nagu ka pildilt näha võib, rippusid piirdeaiad õhus kohati :p), aga see meid ka ei seganud. pilti väga teha ei saanud, sest sadas seitsmest küljest korraga. aga tormised lained jäid ikkagi kaamera ette. Peale u 2-3 tundi matkamist jõudsime Greystones'i, kust võtsime rongi tagasi Dublini poole. Läbimärjad, soenesime natuke rongis ja sõime küpsiseid ( meie Iirimaa dieet). Ma olin märg, vahutasin ja küpsisepurune :p Siis otsustasime korra üht vahepealset kohta kaeda. Väljusime ja uurisime piletionult (võikesiganes ta oli), et kas selle perepiletiga võime vahepeal maal ka käia. Ja siis ta seletas meile blondidele, et on and off and on and off wherever we want. siis seda ka kasutasime ja sõitsime teisele poole Dublinit ka Malahide'i lossi vaatama. Hakkas juba pimenema kui jalutasime läbi hiiglasliku lossipargi-metsa lootuses kohata ka haldjaid.

Õhtul käisime Kerttu ja Mariaga taas kord iiri tantsu vaatamas. See oli veelgi lahedam kui varem. Iirimaa on ilus ja tore :)

Connemara + Dublin

Dublin

Dublin on ka ilus. Aga suur... vahelduseks isegi hea, aga monikord ajab ikka narvi kull see mura ja inimesed ja autod, kes sulle kogu aeg otsa soidavad. ma tegelt taitsa imestan, et me veel elus oleme, sest valgusfoorid on siin niisama nalja parast ja ule tee tuleb minna siis kui vahegi voimalust on. Ja uskuge mind, see on ohtlik tegevus. tuleb oma julgus kokku votta, saata palve korgematele joududele (oleks katoliiklane looks risti ka ette) ja siis soosta, silme ees siht jouda voimalikult uhes tukis teisele poole teed.
Uruguaylased on toredad, vahemalt need, kelle juures siin oobime. Uldse on louna-ameeriklastest siin positiivne mulje jaanud. ja kohtasin ju ka esimest prantslast, kes oli "normaalne" :p Valismaalasi on siin uldse tohutult. valistoojoudu.
Esimene asi, mida me Kerttuga Dublinisse joudes tegime, oli siseneda mingisse pubisse. Tegelt me otsisime oma oobimiskohta (ilma kaardita muidugi) ja siis nagime silti, et irish dance and music. Kohe sisse ja lahemalt uurima. Ja samal ohtul maandusime uuesti seal pubis ja oligi irish dance. Niiiii tore!!!! Tana poodlesime niisama ja natuke tiirutasime katedraali umber ja vaatasime temple baari ees puksata shotlasi. Nad olid kiltides ja siis demonstreerisid koigile ka seda, et neil toesti kildi all midagi pole :p uldse on siin tohutult kiltides mehi, mingi uritus vist toimub....
Ja koige tahtsam tanane saavutus: missioon taidetud. Mul on olemas uued ja ilusad Fay's iiri tantsu kingad ja ostsin ka pump'sid ja oppevideosid. paar huvitavat pilti sai ka ikka tehtud :)

Laane-Iirimaa

te ei kujuta ette kui uskumatult ilus on Iirimaa!!! ma armusin ara. tosiselt. Eriti lahe on veel laane Iirimaa (voibolla selleparast,, et me veel mujale vaga joudnud pole :p). eile kaisime Arani saartel. Vapustav! Nii palju kiviaedu ja tuhja maad ja ilusat rannikut ja taielikku vaikust. Ja need kiviaiad on ikka super. kuidas nad kull koos seisavad, lihtsalt kivid on laotud uksteise otsa. Ja kas te ikka teate, et praamil ei tohi natsu narida?
Tana kaisime Connemaras. seal on maed ja orud ja kanjonid ja lambad ja lambad ja lambad ja jarved ja fjordid. Ja kas ma mainisin juba lambaid? Nad olid igalpool ja keset teed jalutasid ka, nagu pohjapodrad lapimaal. Ja ma kaldun arvama, et neil peavad uhe poole jalad kull luhemad olema, et nad maest alla ei kukuks... Ja meie giid oli ka nii lahe. ta raakis koike, ajalugu ja muud huvitavat ja osa oli tode ja osa ta vist motles valja ka ja elas nii kaasa ja oli oma maast vaimustuses. See oli kindalsti uks lahedamaid ekskursioone mu elus. Iirimaa on tore.
Homme vaatame veel natuke Galways ringi ja siis ohtupoole suundume tagasi Idarannikule Dublinisse ja selle umbrusesse. loodetavasti seal pole nii palju purjus ja alasti inimesi tanaval kui Galways :p. Ja nuud ma sain muide teada, kus asub iirimaal seesama kahe Vilde kuju. Nimelt Galways, koige kaidavamal tanaval ja see on suht pop ka. pidevalt on keegi seal Wildedega juttu ajamas :)
ahjaa, unustasin veel mainimata, et arhitektuur on siin ilus. ukskoik kas tegu on lossi, ,kiriku, onnikesega magede vahel voi linnmajadega. ilus on. ja omaparane.
ahjaa, peaaegu unustasin - iiri haldjad on olemas.

merevaik

Minu arust on täiesti normaalne süüa lusikaga merevaiku. ega ma ei hakka sinna ometi ju mingit leiba või saia alla ostma.

hispaania keel

No tore küll! Ma räägin portugali keelt hispaania aktsendiga.

Ma ei teagi kuidas suhtuda sellesse privaatõppesse. Täna erialaaines (ehk siis hispaania keel :p), kus me muidu terve kursusega oleme (ehk siis mina ja Krett), puudus pool kursust. Ja mitte see minust koosnev pool. Nii et sain poolteist tundi eraõpet :p. Aga see-eest järgmisel nädalal puudun mina :p Ja sellest oli tõesti kasu, et ma sain nädal aega järjest hommikust õhtuni ainult hispaania keeles rääkida. Nüüd kohe jutt jookseb :p

lihaselõdvestus

Ma olen vist vanaks jäänud... Enam ei suuda mitu ööd järjest üleval olla nii et pärast uni poleks. Ja ma ju magasin ühe tunni! Aga tegelikult ei tasu enam liiga vara hommikul Elvasse sõita. Aa muide, Elva on täitsa ilus linn, kuigi mul jäi raekoda nägemata ja kellamäng kuulmata. Aga nägin metsa ja järve ja koolimaja ja konsumit ja raudteejaama ja laululava ja palju rattureid. Ja selle kõige kõrvalt sain ka aimu, mis see Lihaselõdvestus siis endast ikkagi kujutab. Puude otsa oranze paelu riputada osutus täitsa lahedaks tegevuseks. Ja piknik roosas kooligarderoobis... Jäädvustasin ka natuke kunsti, kuid ka mulle oleks meeldinud see pildistamisülesanne... Üldse olid meie korraldajad hästi tublid, sest võistlused olid ju toredad. Noh ja kokkuvõttes sai ju naerda ja tantsida ja kõike. Ja ma tõdesin veelkord, et väga pikkade meestega pole kuigi hea tantsida, kael jääb kangeks. Ja purjus lehmakostüümis mehed on naljakad. Ja sedasi ei saa magada kui keegi käib aegajalt unelaulu laulmas ja siis röögib niisama ka veel. Aga mul oli täitsa selline tantsulaagri tunne. Ja öised segajad olid ka lõbusad ja lõid õige meeleolu. Ilma selleta poleks asi üldse sama olnud. Oh aga mida ma siin ikka kirjutan, ma lähen parem magama.

MARIQUITA

Mulle meenus eilehommikune Martale kinnaste ostmine. Peal olid lepatriinud: mariquitas. Spetsiaalselt käisime neid otsimas Vanalinnas. Mitte lepatriinudega muidugi, aga seda tüüpi kindaid. Aga need lepatriinud olid nii toredad. JA siin need kindad on:

Täna peaks 9 korda sööma. Ma olen kõigest kolme ja poole korraga hakkama saanud. Ja homsest algab ju paast. Aga tegelikult ma just avastasin, et ma olen pooleldi taimetoitlane naguinii. Ehk siis Tartus olen taimetoitlane ja Tallinnas mitte :p

Mu tänased saavutused: ma sõitsin üle piiiikkka piiiikkkka aja autoga. Ja ma ei mõtle seda tagaistmel sõitmist, vaid lausa roolimist ja pedaalile vajutamist. Viisin Martat lennujaama ära. Ja saavutused olid järgmised: ma mäletasin, kuidas auto käima läheb. Ma suutsin tee peal sõita. Ma ei unustanud valgusfoore vaadata (vahel juhtub, et kipun unustama, miks need värvilisd tuled on). Ma leidsin lennujaama üles. Ma suutsin auto postile piisavalt lähedale ajada, et parkimisplatsile pääsemise pilet kätte saada. Ma oskasin akna lahti teha ja ulatasin ka nupule vajutada. Isegi parkimine tuli peaaegu välja. Ja ma suutsin parkimisplatsilt lahkudes taas kord auto putkale piisavalt lähedale ajada ja raha maksta. Ja leidsin ka kodu uuesti üles. Ja seda kõike kell 9.30-11.00 hommikul!!! Nii et ma võin endaga täna vist rahul olla küll :p

OSA 5 - Jägala Juga + Viru raba

Nii kahju! Meie seiklused hakkavad lõpule jõudma. Aga ma siiski edastan viimase osa ehk siis tänased tegemised. Sest pühapäevaõhtust sadamast koju jõudmist pole mõtet mainida. Kui siis ehk seda, et lumest sai vihm ja meie saime märjaks. Aga tänase juurde:
Plaanis oli minna Kakerdaja rappa, aga vaadates seda sula ja ilmastikuolusid otsustasime selle käigu ära jätta. Et aega parajaks teha ja matkaseltsilisi oodata käisime hommikul kell 10 uisutamas. Palju mudilasi oli ja jää oli ka üsna nigel, aga see ei takistanud meid "piruette" tegemast. Seejärel sõitsime autoga mööda põhjarannikut. Vaatasime kivikalmeid, käisime Jägala Joal (kus veetase oli nii kõrge ja seega ka kosk superilus) ja hüdroelektrijaamas. Mina tegin superpalju pilte, sest eile kingiti mulle fotoaparaat. Minu päris esimene päris minu oma :) Sünnipäevakingitus. Nii tore!!!
Tulles tagasi meie matka juurde :p
Jätkasime teekonda Loksa suunas ning alustasime jalgsimatka Viru rabas. Ma polnudki seal varem käinud. Ja niiii ilus oli. Hoolimata sulast või siis just selle tõttu. Laukad olid pooleldi jääs ja teed pooledi vee all, aga kummikuga sai ilusti läbi. Ma leidsin,. et seelik ja lillelised kummikud käivad kokku küll :p
Kodus tegime kohvreid, pakkisime noh. Ja mängisime kitarri ja laulsime, nagu ikka. Ja lõbustasime üksteist: mina naersin seda kuidas Marta kohvreid pakib ja tema minu huvitavat keelekasutust. Kuidas sa ikka seletad, mis asi on see treeninguks mõeldud jalgratas. Näete, isegi eesti keeles ei tea ma sellist sõna. Nii ma siis ütlesingi Martale, et see ratas, mis kuhugi ei vii (una bici que no va a ningun sitio). Ja muidugi ka kõik muud minu keelelised uuendused :p Enam ei mäletagi täpselt.
Ühesõnaga, jälle oli superlahe päev.

KUHU NEED PÄEVAD KÜLL KAOVAD???

Paus turistamisel

Lõpuks on kõik hinded olemas ÕISis. Ja keskmine on 5,0 :p Lahe! Pole varem juhtunud. Mu ema ütles seepeale, et ma ette vaataks, sedasi võin veel cum laude lõpetada :p hahaaa.
Ja täna tuli lõpuks natuke lund ka maha. Sadamasse jalutades oli mu seelik üleni lumine ja märg ja kleepus jalgade külge. Aga ikka on lahe, et on lumi ja talve moodi asi.
Peab hakkama Iirimaale majutust otsima. Kuidagi ei viitsi midagi teha... See turistamine on ikka tohutult väsitav tegevus.

OSA 4 - Tartu + Kadriorg

Kolmapäeva hommikul võtsime 7.46 rongi Tartusse. Äärmiselt varane kellaaeg oli, peaks mainima. Tartusse jõudes alustasime turismiinfost :p Mul on nüüd ka Tartu kaart olemas :) Siis turistasime natuke niisama. Vanalinn ja Toomemägi ja mudased pargid ja kiikuvad pingid ja kõik muu, mis Tartus vaatamisväärt. Isegi botaanikaaias käisime, väljas muidugi, mis nägi välja nagu mingi põllumaa. Aga jalutasime kartulipõldude vahel ringi ja laulsime Heliseva muusika laule ja leides "lehtla" oli ju ka kohe sobiv laul ja tants võtta. Kuna hakkas juba vaikselt pimenema ja ka vihma sadama, siis otsustasime külastada Laulupeo muuseumit. See oli muide täitsa põnev! Seejärel nagu ikka kolmapäeviti - 3,5 tundi tantsu. Iiri tantsu ajaks olin ma omadega parajalt läbi juba ja rääkisin mõttetusi ja ajasin inimesi segi (sellele aitab muidugi kaasa ka see, et ma kaugele ei näe kuigi hästi prillideta). Ning päeva lõpuks polnud ma enam võimeline kommunikeerima ei eesti ega hispaania keeles. Selline rikkiläinud lindiplaadi tunne oli. Tõkatõkatõkatõkatõkatõkkkkaaa....

Hommikul-lõunal võtsime bussi tagasi Talinnasse. Siis seiklesime bussijaamast "otse teedpidi" Kadrioru parki. Muide, te ei kujuta ette kui keeruline on Tallinnas üle tee saada... Lõpuks jõudsime ikka kohale. Taas kord lehtla vaimustas meid. Ja need paljud pardid- tuvid-kajakad. Aga mitte ühtki luide ei näinud me Luigetiigil. Külastasime ka pärast rohkeid kõhklusi Kadrioru kunstimuuseumit (seda, mis lossis on). Seejärel üritasime läbi pargi minna Lauluväljakule, aga sattusime kogemata pargist välja KUMU juurde (ma ju ei tunne seda kanti ja lauluväljakule on varem jaltanud ainult laulupeo rongkäigul). Vahepeal võtisklesime, et me oleme maalt ja hobusega, sest me saapad olid ikka veel kaetud Tartu poriga. Selle jäädvustasime muidugi ka ohtralt fotodele. Lauluväljakule jõudsime juba suht pimedas. Vaimustusime ja väljusime merepoolsest väravast ning promeneerisime natuke. Koju jõudes tõstsime muusikat arvutist arvutisse :p ehk siis mina kopeerisin endale Marta muusikat ja tema minu oma. See on aeganõudev tegevus. Seejärel laulsime kitarrisaatel igasugu ilusaid laule. Kitarri mängis muidugi Marta, sest mina selleks võimeline pole, üldse mitte, kindalsti mitte sellisel tasemel. Marta mängib superhästi. Kohe tõesti. Kadestan. Ja ta on ju põhimõtteliselt ise selle selgeks õppinud ka. Mõni lihtsalt on andekas.

Nüüd saab paar päeva puhata turistamisest, sest Marta läheb homme Helsinkisse. Aga täna tundisn end tõesti turistina - käisin ringi kaardi ja fotokaga :p

OSA 3 - PALDISKI

Hoolimata udusest ilmast suundusime Paldiskisse, kaasas võileivad, õunamahl ja tilluke Paldiski linna kaart. Linnast välja jõudsime ilusti, ei eksinud ära, ära meid ka ei röövitud ega tapetud. Aga rannikule pääsemisega oli raskusi, kuna kõik oli vee all. 3 kraadi sooja ja lumest ei jälgegi. Kohati vaid õhuke jää lompide-järvede peal (mis tegi asja veel ohtlikumaks, sest ma oleks äärepealt kaljult alla libisenud :p). AGa nagu näha ka pildilt, lõppes meie tee sageli sellise järvega. Lõpuks suutsime siiski jõuda kõrgele kaldale ja siis oli hea olla, hoolimata tuulest ja külmast ja uduvihmast, mis ei lasknud midagi näha. MEri oli hall ja taevas oli hall ja Pakri saari polnud üldse näha, rääkimata tuulikutest. Ometi oli meil superlõbus. Tantsisime ja jooksime mööda ohtlikku kallast ja ronisime trepist alla mere äärde ja siis ähkides tagasi üles. Olime põlvini märjad ja laulsime Hispaania keeles Mary Poppinsi laule ja muud toredat. Neeme tippu jõudsime 1,5 tunniga (kuigi mulle väideti, et sinna läheb 3 tundi). Aga me Martaga ju palverännakul ka tegime kiirusrekordeid :p Majakast edasi pidasime puuhalu otsas piknikku ning seejärel hakkasime tagasi lendlema. Tagasitee läks lihtsamalt, sest teadsime juba, kus on suuremad järved ja kuidast neist kõige efektiivsealt ümber-mööda-läbi ja üle saab. Rongis kuivatasime läbimärgi jalgu ja sõime kohukest ning üritasime mitte magama jääda.

Polnudki väga ammu pikalt matkanud, ja hoolimata sügisesest ilmast oli meil ikkagi supertore. Aga tegelikult võiks ikkagi lund ka tulla... Palun aitähhhhh!!!!

Kodus olles laulsime toreda programmi järgi, mis Martal arvutis on Hispaania keeles karaoket. See oli lahe, missiis et ma laulda ei oska :p Arvuti ütles sulle ka kogu aeg, kas sul tuleb hästi või halvasti välja ja lõpus saad punkte. Tobedalt lahe. Ja siis vaatasime Riverdance'i videot sedasi, et tantsijate jalad olid peade kohal :D Ja kui asi juba lõppema hakkas, siis leidsime üles nupu, mis jalad ja pead taas normaalsesse asendisse paneb :p

Ciudad vieja

Eesti tüdruk kahe patsiga :p Aga miskipärast ei mahu need tornid kunagi täiesti pildile...

La ciudad vieja

Seiklused Martaga osa kaks:
Suutsime päev otsa vanalinnas ringi uidata. Ja Kadriorgu ei jõudnudki veel. Alustasime Toompealt, nautisime vaateid ja võtsime müüril päikest. Aleksander Nevski katedraal äratas suurt vaimustust ja see oli ka ainuke kirik mis meid sisse lasi. Toomkirik küll ütles, et ta on esmaspäeviti lahti, kuid polnud :( seejärel suundusime alla linna. Ka Niguliste kirik-muuseum oli suletud. Niisiis läksime see-eest turismiinfosse :p Ostsime vildist kübarat, tegime palju pilte, käisime Kompressoris pannkoogitamas, tornides ronimas (kõrgused ei ole üldse minu ala). Siis laevapileteid ostma ja postkaarte ka. Ja pimedas taas Toompeale öist linna imetlema. Ja Saiakangi kohvikusse soojust ja vaadet nautima. Vot selline ilus turistamise ja lihtsalt olemise päev oli. Nii tore! Nüüd oleme kodus, kirjutame meile ja postkaarte ja valmistume homseks Paldiski matkaks.
Aga te ei kujuta ette kuidas see turistamine ära väsitab. Isegi oma kodumaal... increible.

MARTA

Ma saan selle turistamise käigus ise ka nii palju uut ja huvitavat teada oma kodulinna/maa kohta :p
Tänane päev siis:
Nii nii nii tore oli Martat näha!!! Lihtsalt super! Ja kuigi me olime mõlemad suht magamata otsustasime ikka midagi korda ka saata. Eriti arvestades seda, et Marta ka sinise taeva ja päikse kaasa võttis. Võtsime siis ette tuuri Sauel. Alustasime mu isiklikust pargist (kui Marta mu toa aknast välja vaatas, siis hüüatas rõõmsalt, et oi näe kui ilus park :p; ka aiad on hispaanias haruldus). Läksime läbi metsa jaanituleplatsile külakiigele hullama. Vaatasime mõisa ja mõisaparki, käisime toidupoes täitmas meile usaldatud missiooni piim ja rosinad. Jalutasime üle mudaste ja jäiste põldude hobusetallideni. Suhtlesime hobustega ja kutsuga (kes erinevalt oma tavapärasest käitumisest otsustas meie pihta mitte haukuda). Siis jalutasime üle teise põllu ja hooldamata teede tagasi linna poole. Avastasime, et sild üle oja on vee all ja kuivalt me sealt üle ei pääse. Nii et läksime ringiga. Uudistasime veel ilusaid maju, mida Hispaanias pole ja naasime päikeseloojangul koju. Vaatasime pilte, vahetasime muljeid. Loomulikult tantsisime. Marta õpetas mulle Navarra rahvatantsu, mis oli niiiii tore. Ja mina õpetasin talle kaerajaani ja natuke iiri tantsu. Vaatsime Malevat ingliskeelsete subtiitritega. Ja mängisime klaverit. Vot selline tore päev oli.
Homme ma kahjuks ei saa Martaga turistata, sest pean Tartus trenni andma, aga ma delegeerisin selle ülesande oma õdedele, muu sobiliku variandi puudumisel. Ja esmaspäeval uue hooga :)
Ja kingiks ilusaid salle saada on niiiii tore!!! ooooo... ja kuum šokolaad on ka jätkuvalt hea, puuduvad vaid churrosed, et tunda end kui Hispaanias. Ja mu espanglishi tase paraneb :p
Ja palun nüüd siis ka jaanuarile vastavat ilma!!! Ikka miinuskraade ja lund. Mis kevad see siin olgu!
Ja kui keegi oskab soovitada mõnd toredat kohta Eestimaal/ Tallinnas/ Tartus, kuhu võiks minna, siis andke teada...

MÕTE

Ma olen jälle targem. Sain teada, et stressist ja magamatusest jäävad lihased valusaks. jala ja käe ja kaelalihased. Või siis ma jään taas kord sellesse kahekuusesse 40 palavikuga haigusesse. Aga ma loodan et mitte, eriti arvestades, et peale natukest und on juba parem olla. Aga see oli ka naljakas, et peale kaht ööd ja päeva magamata enam und ei tulegi. Võiks ju eeldada et siis just peaks jääma magama kohe kui pea patja puudutab. aga ei, kell 5 hoomikul veel vahtisin lakke ja ootasin und.
Ja teate, ma suuutsinki produtseerida 20 lk-d seda analüüsi. aga mul endal on nüüd selline tunne, et see ei kõlba mitte kuhugi. Täielik lollus, mis ma sinna kirjutasin. Endal on ka piinlik. Ja nüüd ma pean end kokku võtma ja kogu selle asja üle ka vaatama, puhastama ja sissejuhatavat osa juure kirjutama.
nii raske on meelde jätta mõtet, mida ei oska sõnastada. Mul on või oleks nagu mingi mõte, aga juba selle ajaga, kui ma otsin õigeid sõnu, millega seda mõtet oma mõtetes väljendada, unustan ma selle mõtte ära. tundub, et mõte iseensest ei jää meelde, ainult sõnad jäävad, millega ma seda väljendan. aga kui sõnu pole, siis pole midagi. Vot selline mõte tuli mulle praegu pähe.

Appi!!!!

APPI!
Magistriröö teemat on vaja. Ja siis on juhendajat vaja. Aga kuna meil on hetkel õppejõudude põud, siis võib sellega tõsiseid probleeme tekkida. Meil pole isegi õppejõudusid, kes aineid loeksid, rääkimata siis veel juhendajatest. Aga Jüri küsis juba teist korda mult nädala jooksul, kas mul on teema juba olemas. EI OLE JUUUU!!!! Tahaks et oleks, aga mul pole isegi mitte niipalju vaba aega et istuda maha ja ennast masendada sellega, et ma seda teemat mõtleks. Muidu on mul ideid palju, ainult selles valdkonnas valitseb põud. Palun.... Kas keegi oskab mind aidata????? MA üldse ei kujuta ette. Ja kui päris aus olla, siis ei viitsiks jälle hakata lõputööga mässama. Alles ma ju tegin neid baka töid. Ei olnud kuigi lõbus. Oh miks ma küll ei läinud koreograafiat õppima. Selles valdkonnas mul ideid jagub.

JA mu progress on null. Ma pole ikka veel suutnud seda 20 lk-d tõlkeanalüüsi produtseerida. Aga mul on nüüd poole kuueni hommikul aega. Siis lähen rongile, et Tallinnasse sõita. Magama pole küll mõtet minna, siis olen homme kogu päeva unine. Üldse ma protesteerin selle vastu, et peab poole elust maha magama. See pole üldse aus.

Kassitoome

Ma sain just huvitavat informatsiooni Marilt. Nimelt, ma olevat olnud 2. kursuse ajal nendega Vastlapäeval Kassitoomel ja sealt veel alla ka lasknud. Pärast seda kui ma pikalt veensin Mari, et mina pole seal Kassitoomel olnud, hakkas mulle meenuma, et vist ikka olin. Aga veel pole ma veendunud, et ma sealt ka alla lasin. MA kahtlustan, et isegi kui lasin, siis põrutasin pea ära nii et ei mäleta sellest midagi. Aga kuna ma olen ennast täiesti veendunult ka aasta aega nooremaks pidanud (ja selles ka teisi üritanud veenda, täiesti veendunult) siis ma ei imestaks sellegi üle, et ma tõesti sellise ekstreemspordiga tol ajal tegutsesin :p

5,0 y Viva Espana!

Minus vist on seda õpetajakutsumust natuke ka :) Tantsuõpetaja oma vähemalt. Mitte et ma hästi oskaks õpetada, aga mul on lihtsalt niiii hea meel näha kui mu "õpilastel" kõik nii ilusti välja tuleb ja nad minust ka aru saavad. Tegelikult on mul pigem superandekad "õpilased". Igal juhul lahkun rõõmsalt :)
Ja ma avastasin ka, et iga järgmine koreograafia, mida teen, valmib üha kiiremini. Hakkab vist juba mingi vilumus tekkima :p Aga meelde jätmisega on mul ikka probleeme. Eriti kui pean kahte osa korraga meelde jätma.

Ahjaa, paar sõna tänasest ladina-ameerika kirjanudse eksamist ka. Lugeda ei jõudnud ühte teost, ja kaks tükki lugesin läbi diagonaalis. Ja muidugi küsis õppejõud mult täpselt nende kohta, mida olin vaid diagonaalis lugenud. Aga asja positiivsest küljest vaadatuna ei uurinud ta mult midagi selle teose kohta, mis üldse lugemata oli :p Aga kokkuvõtteks ma midagi hämasin ikka ja sain lausa A. Nii et mu keskmine hinne on jätkuvalt 5,0. Selles suhtes on magister lahe, et saab nö puhtalt lehelt alustada.
Nüüd on jäänud veel vaid see tõlketeooria 20 leheküljeline analüüs välja võluda reedeks ja siis on selle semestriga ühel pool ja saab turistama hakata.

Aga Murphy seadused ikka kehtivad täiesti. Kui ma täpsete matemaatiliste arvutuste põhjal leidsin sobiliku aja reisimiseks, mis ei kattuks ühegi esinemisega või iiri tantsu trenniga, siis teatatakse mulle ikka alles siis kui lennupiletid juba olemas, et rahvatantsus on täpselt sel ajal esinemine. Nii kahju et ma ei saa esineda. Niiii tahaksin ju seda ka. Aga noh, kevadel tuleb veel täitsa mitu neid tegelt.

Olen kajastanud kõike, mis hetkel on mu elu sisu nii et võin nüüd rahulikult lõpetada.

tres tristes tigres...

Ma avastasin end just mõtlemas kolme mõtet korraga. Väga erinevat mõtet. Ja siis läksid nad omavahel sõlme ja ma ei saanud enam aru, et nagu MIDA?

Ma peaks nii u 24 tunniga lugema veel 800 lk-d. Ja mõttega lugema, et midagi meeles ka oleks. Ja magada tahaks ka natuke tegelt... Ma arvan, et ma üritan sellest pool läbi saada ja siis veenda õppejõudu, et ma olen kõik vajaliku ja kohustusliku läbi lugenud. Tõesti loodan, et see läbi ka läheb. Ja siis peaksin lähipäevadel produtseerima veel mingi 20 lk-d seda tõlke analüüsi. Mis iseenesest pole ju raske, aga ma jäin pidama vormiliste probleemide juurde, ehk siis, missuguses vormis ma ta üles peaks ehitama? Ma eelistaks suulist vastamist... Igal juhul olen ma leidnud ideaalse viisi, kuidas oma vähesest nägemisvõimestki ilma jääda. Loodetavasti ei tule enne nädala lõppu jälle neid virvendavaid laike silme ette, mis ei lase ümbritsevat maailma näha ja soovivad igasuguse valguse ära tappa.

Aga ma kuulsin et homme (see tähendab siis täna) hakkab lund sadama. Lahe! Äkki tuleb natukeseks ajaks sellele sügisele vahelduseks ka talv. Uisutada tahaks. Niiiiiii väääga... pliiiiiis.
Ah jaa, ma olen jätkuvalt vaimustuses balletist. Seekord käisime siis Giselle'i vaatamas. Nii ilus! Nii tore! Tahan ka osata! Järgmisena siis Onegin. Aga alles siis kui ma jälle tegutsemisvõimeline ja korraldamisvõimeline olen.

Lõpetuseks pole mul öelda midagi muud kui:

"Usu saatust, ja mitte kuldset juhust."

Torm ja viirukid

Paus venis ikkagi pikemaks :p Ma sattusin lugema oma teist blogi, seda, mis ma Hispaanias olles kirjutasin (fiestacompostela vist oli ta nimi). Sedasi tagantjärele on täitsa huvitav lugemisvara. Nii et naudin jätkuvalt oma pausi. Ootan tormi, põletan viirukit ja kuulan head muusikat. Nii tore on avastada endale uut head muusikat. Seekord leidsin siis seda õe Liisi toast :) Hooverphonic on tore. Norah Jones on ka hea. Ja Vaya con Dios. Ma ei kujuta elu üldse ettegi ilma muusikata. Juba üks päev ilma muusikata oleks kohutav. Ja ilma tantsuta lausa katastroof. Nii et ma loodan, et elekter ära ei lähe. Sest pimedas ei saa hästi õppida ja muusikat kuulata. Ja küünlavalgel telekat vaadata ka ei viitsi.

1,5 veel, paus 15 minutit

Ehk siis 1,5 eksamit veel vaja sooritada. Lugesin oma Hispaanias läbitud tõlketeooria materjale ja sooritatud ülesandeid. Mitte midgi ei saanud aru. Ma ei taha kohe kuidagi uskuda, et ma need ise tegin. Mul on ikka täielik taandareng toimunud. Masendav. JA siis sattusin ka kuhja vanasõnade peale. Ja selleks, et teha väike paus enne konkreetse analüüsi juurde asumiseni, siis tsiteerin siin mõningaid. Ehk jääb sedasi endale mõni galeegi keeles meelde ja ehk leiab keegi teine ka motivatsiooni õppimiseks :p

The shortest answer is doing. Dicir ben e obrar mellor.
God helps those who help themselves. Deus non axuda ó que non se axuda.
A good beginning is half the battle. Obra comezada xa est´a acabada.
Better later than never. M´ais vale tarde que nunca.
Don't put off for tomorrow what you can do today. Non deixes para manh´a o que poidas facer hoxe.
What will be, will be. O que ha de ser, convén que sexa.
You can take the boy out of the country but you can't take the country out of the boy. O que adoita bailar, nunca quedo pode estar.
Every cloud has a silver lining. Non hai mal que non venha por ben, mais cata para quen.
The bull must be taken by the horns. Colle-lo touro polos cornos.

OK, kolm viimast lähevad teemast mööda :p . Aga mulle meeldis eeleelviimase galeegi keelne variant, mis otseselt võttes käib täpselt minu kohta. Eelviimane oli lihtsalt armas. Ja viimane peaks mind motiveerima Lihaselõdvestuse kava välja mõtlema hakata :):):)

Ja kui neid nüüd vaadata tõlketeoreetilisest seiskukohast, siis võiksin veel paar lehekülge siia kirja panna, aga ma hakkan nüüd parem Cela "Taru" kohta seda tõlketeooriat rakendama. Paus 15 minutit sai läbi...

Esimene kursus

Ma ei saa mitte midagi aru. Palun andke mulle mõni tuutor! Ma olen ju esimene kursus ometigi. Ja ma pole kunagu varem ennast nii esimese kursusena ja lollina tundnud :p Mis ajaks ma end nendele ainetele registreerima üldse pean? Ja mis ainetele? Ja mitu APd? Mul ei klapi need ained mitte kudagi. Enamus aineid on mingid 2. osad. Ja ma sain kokku ainult 12 AP-d kevadsemestriks. Aga peaks ju ikka rohkem olema?!? Kust ma need ained võtan? APPI APPI APPI!!! Ma ei saa aru!!! Miks ei tooda magistriprogrammis eraldi välja mooduleid, et ma teaks, millal ma mida võtma pean?
Aga oma lõbusa suulise eksami sain A. See oli tore! Nüüd veel 1,5 eksamit teha ja siis on sügissemestriga ühel pool. Ma loodan vähemalt...

eksamiks õppimine võib ka lõbus olla :p - andke mulle palun ÕS!!!

traditsionaalne. traditsionaalne?
juglaarid? huglaarid?
vulgaarkeel? vulgaarladina keel? vulgaarne ladina keel? vulgaarluule?
Euroopa varajane kevad :p - Hispaanlased on Euroopa lüürika olulisemad viljelejad selle varajasel kevadel...
suuline luule?
Poeemi stiil on õrn, elav, humaanne. Afektiivne on olulisem loogilisusest.
Autor on ei-keegi või kõik. (Ninguno o Legión)
Uuendused. Maadeavastused, paber, püssirohi, etc. (Arusaadav ju, et räägin renessansist :p)
Minevikust tõuseb üles olevik, modernne, uus aeg.
Sõna on humanistide olemus.
Liitimitatsioon? (imitación compuesta)
Ei peeta õigeks jagada neid poeete kahte gruppi: kerged ja rasked.
Puhas poeesia?
Platooniline idee.
Retablo keskel on Muerte, kes ilmub ilusa ja müstilise Peregrina kujul.
Demüüdistumine?
Peategelased on tavaliselt ohvrid situatsioonis umbtee.

Ma olen faasis "rohelised värvuseta ideed magavad raevukalt" :D

ämmmmm...
:D :D :D :D :D :D :D :D :D :D :)

segased asjaolud

Te ei kujuta ette kui keeruline ja aeganõudev ja närvesööv üritus on osta üheksale inimesele edasi-tagasi lennupileteid. Ja siis avastada, et sul pole nende passinumbreid ja siis avastada, et sa ei tea, kes tahab kohvreid-kotte alla panna. Õudne. Aga õnneks on see nüüd möödas. Loodetavasti ostsin õigeks kuupäevaks-kellaajaks kõik. Niisiis saan kogemusi reisikorraldaja-giidina. Aga tore on see, et mul endal on lennupiletid olemas Santiago-Barcelona ja Barcelona- Tallinn, aga puudu on vastupidine. Ehk siis olemas on Vuelta, aga puudub Ida. Lahe! :p Kohale pean sädelema... Aga enne tuleb veel Iirimaale keksenduda. oeh. Tegelt tuleb kõigepealt eksamitele keskenduda. Ja siis Marta tulekule ja eestimaal tuuritamisele-turistamisele.
Ma just hõiskasin, et mul pole nüüd tükk aega ühtegi esinemist. Ja siis kohe Hanna tuleb ja ütleb, et meie rühm peab mõtlema Lihaselõdvestuse kava. Lahe, töö mis mulle meeldib :) Peab jälle korreografeerima hakkama ja õpetama... Ja esinema... Ja siis ma pean hakkama kolmapäeviti rahvatantsus soendust tegema. 45 minutit!!! Mulle tegelt ei meeldi eriti soendust teha, aga elab üle. Tegelt ju tore, et just minul paluti seda teha :) Ja ma ei saa aru, mida ma siin rõõmustan. Ise viin kaks korda nädalas iiri tantsu tunde läbi :p Segastel asjaoludel olen täna heas tujus. Aga tegelt ma otsustasin, et ma enam ei virise. Vahepeal läkski asi kuidagi käest ära. Ma ajan selle stressi süüks. Oeh, ma olin juba ära unustanud kui hea ja rahustav on kodus käia. Ära sealt TArtust ja paneelmajast. Panen muusika maksimumini ja tantsin palju tahan ilma, et kellelgi midagi ütlemist oleks. Mis tuletabki meelde, et pean nüüd tantsu harjutama.

Lumine

Väljas on nii ilus ilm. Lumine. Puhas lumi, otse alla sadanud. Nii kahju oli tuppa tulla. Ja tantsida sai ka täna korralikult. Üle pika aja hea trenn (sest iiri tantsus ma ise väga trenni ju ei saa, pean jälgima, mis teised teevad ja õpetama). Ja kahe patsiga on nii kelmikas olla. Kuidagi tütarlapselik :) Mitte et ma muidu kuidagi vähem tütarlapselikult käituksin :p Ja nii tore oli üle kahe nädala taas meie neidusid-tüdrukuid taas näha.
Aga tegelikult oleks vist kaval saada tagasi õigesse ajavööndisse. Et hiljemlt kell 5 hommikul võiks ikka magama ka jääda...
Ok, jätkan essee kirjutamist ja Iirimaa ootamist.

Minu armas (ja vahel ka tüütu :p) vennapoeg. 4 aastane juba...

õppimise reaalsus

Tegelikult ma peaks tegelema hetkel kirjanduskriitikaga. Ei ei - kriitikaga kirjanduskriitikast. Mis on ju veelgi absurdsem kui kirjanduskriitika. Kuidagi mõttetu tundub. Ja ma venitan ja venitan ja ei saa kuidagi seda eksamit tehtud. Mul on vaja kindlat eksamiaega, see ei toimi, et siis kui valmis olen lähen vastan ära. niiviisi ma ei saagi ju valmis. ja siis ootab veel tõlketeooria järjekorras. teooriad pole ka mu lemmikud just. Aga tegelikult meeldib mulle järgmise semestri tõlkepraktika veelgi vähem... Ja ma eeldan, et keegi õppetoolis äkki registreerib mind mingitele ainetele ära. ei viisti ise süvenedagi, mis aineid üldse võtma peaks. Kuidagi on see kool väääääga tahaplaanile jäänud viimasel ajal. Aga see pole ainult minu süü, ise nad ei taha meile loenguid-seminare pidada. Hispaania filoloogia magister ja ainult üks hispaania keele /keelne tund nädalas!!!! Kõva tase küll. njah, kaks essed vaja ka kohe jaanuari alguses ära saata...
Iseenesest pole seda kõike ju palju. Kättevõtmise asi. Aga selles see probleem ongiju. Ja siis kuhjan endale igasugu muid kohustusi. Eile käisin just juhatuse koosolekul ja sain kuhja ülesandeid kaela taas. Ma ei saa ikka aru, miks ma lasin end veenda sinna juhatusse astuma. MIKS? Et muloleks palju seda activity poolt...
Ühesõnaga, ma pean proovima kõik need kooliasjad kaelast ära saada enne kui mul mingi sessistress tuleb ja enne kui Marta saabub. Ja siis saab Martaga lihtsalt ringi käia ja turistata ja vahepeale tantsida. Ja siis peagi sab juba Iirimaale. Nii tahan juba. Kuidas ma üldse võisin paar nädalat tagasi mõelda, et ma enne suve kuhugi ei lähe :p Kui naiivne minust :p Tegelt kadestan natuke ka ema, kes veebruaris Uus-Meremaale läheb ja Liisit ja Ardot kes millagi lähitulevikus Itaalias maanduvad. Mul on segane perekond...
Ma tean küll, et mul ei õnnestu Mariga võistelda kirjutamise alal (ma ei suuda eluilmaski nii palju huvitavat leida, mida kirja panna), nii et ma püüan end kokku võtta ja mitte enam kõrvale kalduda ja igasugu muid asju korraldama hakata. kritiseerida kirjanduskriitikat...

Activity suggests a life filled with purpose...

mõtlemisainet. activity - yes, purpose - ???

pöörlen

Aga mis siis kui elu on hakanud pöörlema? Täiesti ohjeldamatult ja enam ei tea kuidas kõike peatada? Kuidas astuda kõrvale/maha kõigest. Mul endal pole enam justkui kontrolli millegi üle. Tahaks teha midagi, rääkida, öelda otse, mis mind rõhub, aga ei saa. Lihtsalt ei suuda. Ning tean, et ehk poleks sellest kasugi. Olen naguinii taaskord kõik valesti teinud. Eriti selles inimestevahelises suhtlemises. Ning aega ju tagasi ei keera. Piisab sellest kui üks kord end rõhutult ja muserdatult tunned ja siis ka kõik ära rikud. Nii et võibolla peaksin lihtsalt üritama sellest keerlemisest välja saada kõike unustades ja leppides tõsiasjaga, et üks ajastu, koht ja inimesed on möödas.

aastavahetus

enam kunagi ei taha jääda üksi aastavahetuseks Tartusse. See oli halb mõte. Nüüd olen lihtsalt läbikülmunud, masenduses ja üksi. Oli mul siis vaja sinna rahvahulka ilutulestikku vaatama minna. Täiesti mõttetu. Ma ei salli purjus rahvamasse ja peale kõige muu kukkusin veel lumijääl kah.

espontaansus ja reisid käivad kokku

Vot see on lahe. Pühapäeval mõtlen, et võiks Iirimaale sõita ja esmaspäeval ostan piletid ära :) Rääkige veel, et mul seda espontaansust pole :p Ma ei suuda ikka veel uskuda, et ma lõpuks Iirimaale saan. Igal juhul tuleb meil Kerttuga superlahe puhkus :)

Oeh!

ja ma teen seda jälle. Võtan heast peast endale midagi pähe ja siis püüan seda elu eest teostada. Kas ma ei võiks natukenegi rahus ja igapäevasuses ja ilma veidrate ideede ja illusioonideta elada? Ja selle pideva organiseerimiseta... Lootusetu juhtum. oeh!

ja mõnikord on nii, et ei tahagi olla, ja mõnikord ei jõua ära olla...

äärmused. alati.

ma olen kurb. samas ma tean, et võin mõne hetke pärast jälle väga õnnelik olla. Piisab vaid mõnest sõnast või teost, mis minuni jõuab. kui jõuab. ja ma ei taipa miks ma kurb olen, sest alles ma ju olin õnnelik... ja miks pagana pärast ma üldse siia midagi kirjutan... eriti kuna ma ei taha, et keegi seda loeks. Aga võibolla on Erkkil siiski õigus, et polegi nii halb kui teised sind paremini tunnevad, isegi siis kui ise end ei tunne... või siis mitte? Aga vähemalt ma lõpuks taipasin, miks mulle igasugused pühad ja tähtpäevad ei meeldi.
Ja Hanna aitas mul arusaamisele jõuda, et ma olen pärit mingist teisest ajatsoonist või maailmast :p That explains a lot :)

Taas saab palverännata. Piletid juba olemas :) Seekord siis mauride eest põgeneda. Lahe! Ja Santiagos pidutseda kuu aega :) Superlahe!
Ja õnneks hakkavad mu miljonid probleemid ka lahenema. Saaks nüüd kõik need eksamid ka tehtud...

Longtemps ainsi pour commencer le temps que s'efface le lieu suivi de la planchi bien aprés.
Kaua aega nii et alustada aega mida ennast kustutab koht millele järgneb põrand üsna hilja.

hästi tasuv töö

Ma poleks kunagi arvanud, et minu töö saabki olema selline, et õhtuks panen tugeva meigi peale, teen pandasilmad pähe ja ehin end muud moodi ära ja siis lähen tööle. Mind võetakse kuskil tänavanurgal auto peale ja viiakse kuhugi baari, restorani, kasiinosse või mine tea veel kuhu. ja kui "töö" tehtud, siis makstakse ümbrikus raha kätte ja antakse mõnikord süüa ka veel. Vot selline tore amet on mul. Ja mulle väga meeldib see. Igasugu huvitavaid inimesi kohtab ja meestega saab flirtida. :p

lapsed

Lapsed on niiiii armsad!!!! superarmsad! eriti tüdrukud ja eriti sellised 4-5 aastased. Niii armsad. See kinnitab mu veendumust, et pean asja käsile võtma ja mõningaid vastavaid loenguid kuulamas käima.
ja esineda on tore kui on hea publik. kardan ja ootan ka esmaspäeva. loodetavasti läheb kõik hästi ja ilusti.
mulle meeldib mu uus mustlastantsukostüüm. nii ilus ja sädeleb. ja ma ei jõua ära oodata millal kingad kohale jõuavad. ja pastlad. ja tantsusussid. kui ma seda nüüd kirjapandult näen, siis mõistan, miks ma pankrotis olen :p aga niipaljukest peab ikka veel raha leidma, et lennupiletid ära osta. siis võin edasi pankrotis olla.
ma tegin eile avastuse, et mul võtab iga päev pea pool päeva aega, et asju korraldada, meile saata ja neile vastata. täitsa kohutav ja täiskohaga töö ma ütleks. noja ülejäänud aja kulutan tantsimisele, õpetamisele ja korreograafiate tegemisele. ja siis ööd kulutan õppimisele. Ja puhata ja mängida kahjuks ei lasta.... Aga ei kurda. Lõpuks ometi ka saavutan midagi. Mul on eesmärgid, unistused ja teostused.

sädelen

Tartu noorus on ikka äärmiselt veider. see maskuliinsest soost noorus noh. Veendun/sin selles taas.

Kummalisel kombel olen leppinud tõsiasjaga, et enne suve Eestist välja ei saa. ei olegi nii hull kuna tean, et see äraminek igas suhtes pea võimatu on hetkel (rahalises, ajalises jne). Noja teadmine, et kogu suve lõunamaal veedan aitab ka kaasa :) aga tegelt olen ma täiesti Eesti patrioot. Väikeste vaheaegadega. ning oma talvised reisikihud rahuldan liinil Tartu-Tallinn-Saue ja aegajalt veel mõni huvitav nurgake. No tegelt küll enamasti reisin marsruudil: ühel pool Emajõge ja teisel poole Emajõge. Sädelen edasi-tagasi. Ja ootan õhtulhilja kuuse all ning kuulan kellamängu. Nad võiks tihedaminigi tilulilutada...

Aga kahet asjast ma aru ei saa: kuhu kaovad sendid mu rahakotist? Ja miks ma kunagi ei suuda seda teist meenutada?

hullumaja kandidaat

Nonii, jõudis kätte see hetk kui tunnen, et palju ei puudu kui ka lõpetan hullumajas. See ei ole lihtsalt võimalik teha nii palju asju ja vastata kõigi ootustele. Ja millal jääb aega puhata ja mängida? Ei jäägi. Kõik tahavad must midagi. Ja kiiresti ka veel. Aga mul on ju vaja kooli asju teha, kuramuse sess ka käib juba ju. Ja siis need esinemised ja trennid ka veel. Ja lõpliku hoobi sain nüüd oma jalavigastusega. Vigane pruut. Nii et homme esinedes pean vist tõsiselt pingutama, et hoolimata valust ikka naeratada. aga küllap see jalavigastuski sai alguse mu mentaalsest seisundist... Hea nõuanne mulle endale tulevikuks: ära võta ette rohkem kui teha jõuad... Ja ma tean, et ma oma head nõuannet ikkagi ei kuula. Sest üldiselt on ju hea kui on palju tegemist, siis ei tunne end üksildasena. Lihtsalt nendel kriitilistel perioodidel kasvab kõik üle pea.

Whatever will I do???

- Nadie me hace caso.
- El siguiente, por favor.

Directly you'll be directed in the right direction. And exactically what is your problem?

Tegelikult on lastefilmides nii palju sügavmõttelisust ja filosoofiat. Hämmastav. Eriti kui oled omadega natuke ummikus.

pole mitte midagi öelda

Ja ma teen seda jälle. Just ja ikka ja alati siis kui pean mõnd esseed kirjutama. Aga jah, saksa kanaleid on lahe vaadata. Suurt aru ei saa, aga midagi ikka. Aga põhimõtteliselt on mul tunne, et hetkel viibin mingis suhtlemiskriisis. Lihtsalt seetõttu, et ma ei leia, et mul oleks midagi öelda, ükskõik kellele. Nii siis olengi koos inimestega, mis eeldaks ju omavahelist suhtlust, aga mul pole mitte midagi öelda. Mitte kellelegi. kõik tundub kuidagi mõttetu. Ja pealegi on kõik juba olnud. elus ei juhtu mitte midagi uut. kõik kordub. Või siis olen taas selle maagilise realismi tsirkulaarses ja üksilduse mõjus. Pole vist kuigi tervislik lugeda järjest Pedro Paramot, Marquezi novelle ja Sadat aastat üksildust.
Aga homme lähen balletti vaatama ja pühapäeval taas saab tantsida-õpetada. Avastasin alles, et mul fiiberplaadid kinga alt pea olematuks kulunud ja teistel kingadel kontsad läbi ja sussidel selline peagi tallatu olek. Niisiis olen suutnud kõik oma tantsujalanõud ära kulutada :p

kes ma olen?

Kes ma olen? Miks mõned arvavad, et ma olen hull aktivist ja hästi asjalik ja teised jällegi, et olen udu ja hajameelne ja unistaja? Siiamaani olen arvanud, et kaldun pigem udususele, kuid nüüd olen hakanud kahtlema. Äkki ma olen hoopsiki kogu aeg olnud pigem asjalik ja tegus ning püüdnud seda poolt alla suruda? Või olen siiski unistaja, aga püüan jätta asjalikku muljet? Või siis mitte? Või on hoopsiki hakanud mu põhiloomus muutuma? Pärast otsustavat aastat Hispaanias ei ole ma enam see, kes olin varem... Aga kuidas saab muutuda see, kes ma olen? Kes ma siis olen? Äkki on tegemist hoopsiki eneseusu tõusuga, kui seda enam maha ei suruta? või hoopsiki langemisega? Või siis mitte? KES MA OLEN?

kõige raskem kodune ülesanne

Ülesanne seisneb siis selles: quejarse por quejarse. ehk siis me peame vinguma ja virisema hästi palju kõige üle mis pähe tuleb. ja nüüd ma siin mõtlen juba tund aega ja mitte midagi ei tule pähe. mis ma parata saan, et ma pole viriseja tüüp ja minu arust on kõik väga hästi ja kui pole siis annab alati ise asju parandada. enamasti vähemalt. ja kui ei anna parandada siis ei tasu neile ka pikemalt mõelda ja end välja vihastada. ja teine probleem selle ülesande juures on see, et ma ei taha seda teha. sest isegi kui ma suudan välja mõelda, mille üle vinguma hakata, siis selline tegevus pole kasulik psüühikale. tekitab ainult negatiivseid tundeid. Sellised kodused ülesanded tuleks ära keelata. Miks mitte kirjutada teemal: kõik positiivne meie ümber ja ma võiks terve magistritöö valmis kirjutada. ja mul poleks selle vastu midagi. Ja nagu näha juba on see ülesanne mind mõjutanud, sest ma hakkasin vinguma selle üle, et ma seda tegema pean. :p aga seda ma ei saa ju ometi kirja panna....

aktiivne periood

Nagu näha on mul aktiivne periood. Organiseerin ja õpin ja tantsin ja vahelduseks tuleb kõik jube hästi välja ka. Eneseteostus on hea. Ja nüüd olen taas uute illusioonide ja ideaalide küüsis. Ja hull teotahe on need kõik teostada ka. ükskõik kui irreaalsed need ka poleks.
Ja teate, et Jää aeg saksa keeles on ka väga lahe :)
Jätkan oma teekonda tähtede poole (loodetavasti ei jõua liiga kõrgele, et siis maha prantsatada...)

Dorpat

Nii hea tunne on kui peale suurt õppimist oled ka targemaks saanud. Et pole olnud täiesti mõttetu ajaraiskamine millelegi mida naguinii vaja pole ja kohe ära ununeb. Ehk siis ma olen päev otsa uurinud Tartu ajalugu ja tähtsamaid monumente vanalinnas. Ja nüüd tean oma teisest kodulinnast kohe palju rohkem kui aastaarvu 1632. Aga jah, see muidugi ei tähenda, et ma homme ideaalselt ja inglise keeles seda kõike rääkida suudan. aga ma vähemalt üritan ennast kokku võtta ja hästi asjalik olla. viimasel ajal tuleb mul see suht hästi välja õnneks. udused perioodid on mul ka ikka sageli, aga nüüd vahelduvad need tihedamini asjalikega :p
ja täna tegin kohe pika jalutuskäigu Dorpati Emajõe kallastpidi ja nautisin lumesadu. Esimene lumi on alati nii tore. Ja mul oli õigus. Lund hakkas sadama täpselt siis kui õunad said otsa.

hingedepäev

Hingedepäeva ainuõige tegevus ongi vist kirjutada esseed hingedest ja elavatest surnutest. Ehk siis romaani "Pedro Paramo" põhjal. üldiselt mulle väga modernne modernne kirjanudus ei meeldi, aga see teos on küll superhea. Ma vist hakkan maagilisest realismist aru saama vaikselt. Sest tol ajal kui lugesin "Sada aastat üksildust" see mulle väga sügavat muljet ei jätnud. pean nüüd uuesti lugema. no naguinii pean tegelikult ju :p
Ja ma kuuslin et nädalavahetusel pidi lumi maha tulema. see on ka tore uudis. Iirlastest on küll nats kahju, aga ega neil seal Iirimaalgi nii soe pole, et nad siin kohe ära peaksid külmuma.

tegusad päevad

Tantsuklubi on jätkuvalt superlahe!!! Ja ikka tuleb välja, et noormehed, kes mulle meeldivad pole üldsegi eestlased :p Sakslane oli. aga väga hästi tantsib eesti rahvatantse.
tgelikult püüan ma siin jälle edasi lükata organiseerimiskohustusi ja vastutust ja õppimist. Ma ju tean küll, et ma pean nendega kohe tegelema hakkama, aga kuna ma pean miljon asja ära tegema siis ei oska kohe mitte kuskilt peale hakata. Niisiis kuulan-vaatan totraid muusikaviedosid VH1'lt ja kuulan vihma.
Ahjaa, ma avastasin äsja, et jõulud on käes. Nimelt, õunad hakkavad otsa saama, mandariinid on väga head, väljas on pime ja poes müüakse piparkooke. puudu on veel vaid lumi. loodetavasti saabub seegi peagi.
ma nüüd hakkan mingist otsast peale. Tartu ajalugu vaja selgeks õppida vist esmajärjekorras ja siis võtta käsile tutvumisõhtu korraldamine ja siis uue tantsusaali otsimine ja siis sürrealism ja hullud prantslased. ja kõik muu ka veel kunagi... oeh

udu

ma toimin inspiraatorite mõjul edukamalt :p (aga ma muide ei tea kas selline sõna üldse eksisteerib ja ÕS on ka koduskodus). Aga põhimõtteliselt... jälle ma unustasin ära mis ma öelda tahtsin. ma tegin seda eelmisel nädalal hispaania keele tunnis ka, ütlesin pool lauset, siis jäin vait ja ei osanud midagi enam öelda, sest pea oli tühi ja mul polnud aimugi mida ma just öelda tahtsin. ja täna portugali keeles esimest korda olin mina see, kes küsis õpetajalt, et mida ta must tahab. jätkuvad mu tõsised keskendumishäired. aga nendele peaks üldiselt ju mõjuma hästi tants küünlavalgel kui keegi ei näe mis sa teed :) see oli lahe! tuletas meelde üht hiljutist esinemist, kus oli meigi tegemisega probleeme valguse puudumise tõttu. ahjaa, eile käisin esimest korda elus siis ka kasiinos ja jätsin oma sädeluse sinna punasele sametvaibale maha. aga muide, kasiinodes pole esmaspäevaõhtuti eriti inimesi nagu ma avastasin. ja järjekordselt küsiti mult üle, et kas ma ikka olen 21. tegi kohe tuju heaks sel vanatüdrukul siin ;)
aga jah, ma nüüd lõpetan naljad ja asun oma prantsuskeelse kirjanuduse, hispaaniakeelse kirjutise ja portugalikeelse grammatika juurde., kõik korraga ja järgemööda. ehk jõuan hommikuks (st kell 12 pm) valmis. oleks hästi positiivne.
ja ma mõtlesin küll, et see tiigi tänav oli kuidagi erakordselt pime täna, aga ei pööranud sellele tähelepanu, nagu mu klassikaaslane teadvustas endale, et mul olid täna sädelevad juuksed, aga ei mõelnud sellele pikemalt :p

Lülitan välja ja keskendun

Lülitan välja ja keskendun. Focus! Centrase! Kui õunad saavad otsa, siis algab talv. Ma ei jaluta ringi alasti ja mustaks nutetud silmadega!!!! Süütan selle valusvaluliku tule ja lahkun turvalisest pimedusest. Mediteerin ja leian oma keskme. Loomingulisus. Ja mis selle lootusega taas on??? Filosoofiliselt võttes... eiei, ei mingit filosoofiat. Lähtun pigem inimlikust ja maagilis-realistlikust küljest. Ja jäädes truuks tsirkulaarsele ülesehitusele.... Lülitan välja ja keskendun. Focus! Centrase!

sõltuvuses

ma olen täielikus sõltuvuses tantsimisest. igasugusest. nii et nüüd ei jää enam aega sellele vähesele koolilegi :p ja õpetajaamet meeldib mulle ka. poleks kunagi seda arvanud. aga niikaua kuni ma tunnen et valdan seda ala mida õpetan on superlahe. ja siiamaani olen osanud olla väga asine ja sellele rahvahulgale ka midagi selgeks teha (loodetavasti ei tundu see mulle ainult sedasi :p). hea tunne on kohe. aga peaasi et ei pea hakkama õpetama midagi mida ei taha. aga tegelt ma juba ootan homset-tänast, et saaks end lõpuks ometi kord välja magada ja kord nädalas ei pea minema kuhugi trenni, esinema ega kooli.