sädelen

Tartu noorus on ikka äärmiselt veider. see maskuliinsest soost noorus noh. Veendun/sin selles taas.

Kummalisel kombel olen leppinud tõsiasjaga, et enne suve Eestist välja ei saa. ei olegi nii hull kuna tean, et see äraminek igas suhtes pea võimatu on hetkel (rahalises, ajalises jne). Noja teadmine, et kogu suve lõunamaal veedan aitab ka kaasa :) aga tegelt olen ma täiesti Eesti patrioot. Väikeste vaheaegadega. ning oma talvised reisikihud rahuldan liinil Tartu-Tallinn-Saue ja aegajalt veel mõni huvitav nurgake. No tegelt küll enamasti reisin marsruudil: ühel pool Emajõge ja teisel poole Emajõge. Sädelen edasi-tagasi. Ja ootan õhtulhilja kuuse all ning kuulan kellamängu. Nad võiks tihedaminigi tilulilutada...

Aga kahet asjast ma aru ei saa: kuhu kaovad sendid mu rahakotist? Ja miks ma kunagi ei suuda seda teist meenutada?