Kolmapäeva hommikul võtsime 7.46 rongi Tartusse. Äärmiselt varane kellaaeg oli, peaks mainima. Tartusse jõudes alustasime turismiinfost :p Mul on nüüd ka Tartu kaart olemas :) Siis turistasime natuke niisama. Vanalinn ja Toomemägi ja mudased pargid ja kiikuvad pingid ja kõik muu, mis Tartus vaatamisväärt. Isegi botaanikaaias käisime, väljas muidugi, mis nägi välja nagu mingi põllumaa. Aga jalutasime kartulipõldude vahel ringi ja laulsime Heliseva muusika laule ja leides "lehtla" oli ju ka kohe sobiv laul ja tants võtta. Kuna hakkas juba vaikselt pimenema ja ka vihma sadama, siis otsustasime külastada Laulupeo muuseumit. See oli muide täitsa põnev! Seejärel nagu ikka kolmapäeviti - 3,5 tundi tantsu. Iiri tantsu ajaks olin ma omadega parajalt läbi juba ja rääkisin mõttetusi ja ajasin inimesi segi (sellele aitab muidugi kaasa ka see, et ma kaugele ei näe kuigi hästi prillideta). Ning päeva lõpuks polnud ma enam võimeline kommunikeerima ei eesti ega hispaania keeles. Selline rikkiläinud lindiplaadi tunne oli. Tõkatõkatõkatõkatõkatõkkkkaaa....Hommikul-lõunal võtsime bussi tagasi Talinnasse. Siis seiklesime bussijaamast "otse teedpidi" Kadrioru parki. Muide, te ei kujuta ette kui keeruline on Tallinnas üle tee saada... Lõpuks jõudsime ikka kohale. Taas kord lehtla vaimustas meid. Ja need paljud pardid- tuvid-kajakad. Aga mitte ühtki luide ei näinud me Luigetiigil. Külastasime ka pärast rohkeid kõhklusi Kadrioru kunstimuuseumit (seda, mis lossis on). Seejärel üritasime läbi pargi minna Lauluväljakule, aga sattusime kogemata pargist välja KUMU juurde (ma ju ei tunne seda kanti ja lauluväljakule on varem jaltanud ainult laulupeo rongkäigul). Vahepeal võtisklesime, et me oleme maalt ja hobusega, sest me saapad olid ikka veel kaetud Tartu poriga. Selle jäädvustasime muidugi ka ohtralt fotodele. Lauluväljakule jõudsime juba suht pimedas. Vaimustusime ja väljusime merepoolsest väravast ning promeneerisime natuke. Koju jõudes tõstsime muusikat arvutist arvutisse :p ehk siis mina kopeerisin endale Marta muusikat ja tema minu oma. See on aeganõudev tegevus. Seejärel laulsime kitarrisaatel igasugu ilusaid laule. Kitarri mängis muidugi Marta, sest mina selleks võimeline pole, üldse mitte, kindalsti mitte sellisel tasemel. Marta mängib superhästi. Kohe tõesti. Kadestan. Ja ta on ju põhimõtteliselt ise selle selgeks õppinud ka. Mõni lihtsalt on andekas.
Nüüd saab paar päeva puhata turistamisest, sest Marta läheb homme Helsinkisse. Aga täna tundisn end tõesti turistina - käisin ringi kaardi ja fotokaga :p
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar