sisseastumiskatsetest

Kas te arvasite, et keskkooli on rasked katsed ja peab otsustama, kuhu kooli minna? Või et ülikooli on raske sisse saada? Kõik see eriala valik ja paberite sisseviimine ja siis eksamite sooritamine ja ootusärevus ja emotsionaalsus... Ja just nüüd, kui ma arvasin, et see eluetapp on seljataga, tunnen end otsekui uuesti samas olukorras. See tantsuansambli valik on keeruline. Tähendab, poleks midagi keerulist kui teaks kindlalt, et saan sinna kuhu tahan. Aga kui ei tea? Siis peab iga päev käima erinevate ansamblite trennides, valima kuhu minna kui need kattuma hakkavad ja ootama oktoobrini kuni saab teada, kuhu sisse sain ja mis aegadel trennid hakkavad olema, et ülejäänud elu nende järgi sättida. Seega on hetkel üks eelsitus ja lisaks veel 4 valikuvõimalust. Ja miks ma seda kõike siin kirjutan? Sest mu jalad ei kanna mind hetkel mitte kuhugi. Selle vastu aitab ainult peale tantsimine (mida ma juba ka tegin õppides ära ühe väsitava iiri tantsu vahelduseks). Ma loodan, et on ikka aru saada kui rahul ma tegelikult hetkel eluga olen! Kui vaid poleks seda teadmatust, siis saaks ju täiesti nautida neid erinevaid katseid ja trenne. Ootan homset ja nelja tundi järgmises põnevas koosseisus :) Aa, ja kui keegi teab mõnda tantsivat meest, siis see ei tuleks ka üldse kahjuks ;)