segaduses

Ja nüüd mis? Mul on äkki ees kaks päeva, kus mul mingeid plaane pole. Pole vaja õppida (vähemalt mitte otseselt, kaudselt on vaja küll), pole vaja tööle minna. Ma ei oskagi endaga midagi kohe peale hakata. Nii imelik on sedasi. Kui midagi tegema ei pea. Saab teha igasugu lahedaid asju ilma süümepiinadeta.
Kes mu halamist viimased kuud jälginud on, siis võin uhkusega öelda, et ma olen vist terve. Juba täitsa mitu päeva pole palavikku ja täna julgesin isegi sallita välja minna. Tallinnas! Siin tuulte pesas.
Ma ootan juba põnevusega järgmist nädalat. Saab olla "seltsidaam" Hispaania ministritele. Aga selline töö on imelik, kus konkreetset ülesannet pole. Lihtsalt käi kaasas ja vaata et kõik õigel ajal õiges kohas oleksid ja et kellelgi probleeme poleks. Igaljuhul põnev.
Ja siis ma avastasin, et Hispaaniasse sõit on nagu kohe... Nagu kohe kohe... Varsti noh. Õnneks mul ei jää eriti aega paanitseda. aga ikkagi. Peab pakkima, noh tegelt jõudma järeldusele, et ei paki midagi peale ühe seeliku ja mõne pluusi. Aga see valik on ju raske. oeh. Ma ei oskagi midagi kirjutada. Nii et ei kirjuta.