Paabeli segadus Hispaania moodi

Kui ma kunagi selle magistridiplomi ka kätte peaksin saama, siis see oleks küll ime. Selles täielikus korralageduses ja süsteemituses on ju täiesti võimatu midagi korda saata. Aga me hispaania filoloogid oleme sellega juba nii harjunud ja võtame asja stoilise rahuga. Väljaspoolt tulnud aga ei saa midagi aru ja lihtsalt vihastavad ja lahkuvad. Seda te juba teate, et mul loenguid-seminare eriti nagu ei toimu. Tähendab siis üks erialaaine nädalas. Ja see on selline süsteemitu aine, kus teeme seda, mis juhtub ja hinde saame ka mingil sellisel moel, mida meile veel avalikustatud pole. Aga asja positiivsest küljest vaadatuna oleme siiamaani ikka hinded kätte saanud eelmistel semestritel :p Aga kui sa võtad ainet XX saj. ladina-ameerika luule ja draama, siis on ju ilmselge, et kursus räägib proosast. Ning kui aine on XX saj. hispaania kirjandus, siis peaks ju ka kõigile arusaadav olema, et see kursus käsitleb hispaania luule põhinähtusi ja esindajaid. Ja see on ju ka hästi tore, et hispaania keele teoorias tuleb läbida kõigepealt 2. osa ja alles järgmisel semestril 1. osa. Vot selline tore "süsteem" on meil.

Ja mu põhitegevusest ka natuke: Liisu polka on tore. Soome tants mitte nii väga, aga tantsitav ja kohati naljakas. Alates aprillist on mul kõik nädalavahetused kinni erinevate tantsuürituste ja esinemistega. ja sedasi kuni juuni alguseni välja. Ahsoo, ja Lehti uus tants on niiiiiiiiii ilus. See meeldib mulle sama palju kui Mar-Mar. Nii tore! Ja lõpuks ometi saab Limericki joonisesse hakata panema (millega seoses ma pean muidugi kõvasti eeltööd tegema). Ja mu uued iiri tantsu kingad ja sussid on niii head ja ilusad :) Nüüd on vaja veel leida vaid õmbleja, kes 10 seelikut valmis meisterdaks suht soodsa hinnaga...

muusika ja maad

Täitsa hämmastav, kuidas mul teatud muusika seostub teatud maa-regiooniga. selleks, et leida end Galiitsias piisab vaid Carlos Nunezi, Luar na Lubre või Leilia kuulamisest, Iirimaale satun aga Enyaga või mõne muu traditsionaalilise viisikesega (kahjuks tantsumuusikaga mitte nii väga, see paneb lihtsalt tantsima). Lapimaale jõuan Mari Boinega. Aga linnadega see ei toimi, alati leian end kuskil mägedes või metsas :) Santiago on vist ainuke linn, kuhu suudan minna, kuuldes torupillimuusikat (minu sealne äratuskell) või kitarrihelisid (misjärel leian end päikselisest Bonavali pargist). Minu jaoks on muusika kuulamine palju tõhusam viis meenutamiseks kui piltide vaatamine.

Veel Dublinist

Green Bag'id on moes. Nii uruguaylaste kui eestlaste seas. Tõenäoliselt ka iirlaste seas, loodetavasti :)

Ja Iirimaal oli kevad. Lilled õitsesid ja kirsipuud kah. Nii ilus. Polnud pori ja läga.

Ja viimaseks üks pilt minu öistest Dublini sildade seeriast (kas te teate ka kui hea on kirjutada kui kõik täpitähed on olemas...)

Ida-Iirimaa

Pärast üht poodlemise päeva Dublinis otsustasime siis ka ära käia Wicklow tour'il. saanud pooleldi hakkama eelbroneerimistega, läksime hommikul kohale. Juba reisi alguses oli bussijuht-giid meile suhteliselt antipaatne. No ta rääkis lolli juttu ja uskuda teda ka ei saanud väga. Võibolla oli asi ka selles, et meil oli võrdlusmoment selleks ajaks. Ja Connemara giid oli ju niiiii tore! Aga loodus ise oli muidugi ilus. Soised mäed, järved ja joad (mis olid küll suhteliselt veevaesed). Mõne mäe otsas oli tuul nii kõva, et pidi meid ära puhuma.

Viimasel päeval uurisime kuidas toimib rongiliiklus Dublini lähistel. Sõitsime rongiga Bray'sse ja alustasime cliff walkingut. Ilm oli kole ja sadas ja tuulas, aga sellest hoolimata või just seetõttu oli eriti lahe. Cliff oli küll closed varisemise tõttu (nagu ka pildilt näha võib, rippusid piirdeaiad õhus kohati :p), aga see meid ka ei seganud. pilti väga teha ei saanud, sest sadas seitsmest küljest korraga. aga tormised lained jäid ikkagi kaamera ette. Peale u 2-3 tundi matkamist jõudsime Greystones'i, kust võtsime rongi tagasi Dublini poole. Läbimärjad, soenesime natuke rongis ja sõime küpsiseid ( meie Iirimaa dieet). Ma olin märg, vahutasin ja küpsisepurune :p Siis otsustasime korra üht vahepealset kohta kaeda. Väljusime ja uurisime piletionult (võikesiganes ta oli), et kas selle perepiletiga võime vahepeal maal ka käia. Ja siis ta seletas meile blondidele, et on and off and on and off wherever we want. siis seda ka kasutasime ja sõitsime teisele poole Dublinit ka Malahide'i lossi vaatama. Hakkas juba pimenema kui jalutasime läbi hiiglasliku lossipargi-metsa lootuses kohata ka haldjaid.

Õhtul käisime Kerttu ja Mariaga taas kord iiri tantsu vaatamas. See oli veelgi lahedam kui varem. Iirimaa on ilus ja tore :)

Connemara + Dublin

Dublin

Dublin on ka ilus. Aga suur... vahelduseks isegi hea, aga monikord ajab ikka narvi kull see mura ja inimesed ja autod, kes sulle kogu aeg otsa soidavad. ma tegelt taitsa imestan, et me veel elus oleme, sest valgusfoorid on siin niisama nalja parast ja ule tee tuleb minna siis kui vahegi voimalust on. Ja uskuge mind, see on ohtlik tegevus. tuleb oma julgus kokku votta, saata palve korgematele joududele (oleks katoliiklane looks risti ka ette) ja siis soosta, silme ees siht jouda voimalikult uhes tukis teisele poole teed.
Uruguaylased on toredad, vahemalt need, kelle juures siin oobime. Uldse on louna-ameeriklastest siin positiivne mulje jaanud. ja kohtasin ju ka esimest prantslast, kes oli "normaalne" :p Valismaalasi on siin uldse tohutult. valistoojoudu.
Esimene asi, mida me Kerttuga Dublinisse joudes tegime, oli siseneda mingisse pubisse. Tegelt me otsisime oma oobimiskohta (ilma kaardita muidugi) ja siis nagime silti, et irish dance and music. Kohe sisse ja lahemalt uurima. Ja samal ohtul maandusime uuesti seal pubis ja oligi irish dance. Niiiii tore!!!! Tana poodlesime niisama ja natuke tiirutasime katedraali umber ja vaatasime temple baari ees puksata shotlasi. Nad olid kiltides ja siis demonstreerisid koigile ka seda, et neil toesti kildi all midagi pole :p uldse on siin tohutult kiltides mehi, mingi uritus vist toimub....
Ja koige tahtsam tanane saavutus: missioon taidetud. Mul on olemas uued ja ilusad Fay's iiri tantsu kingad ja ostsin ka pump'sid ja oppevideosid. paar huvitavat pilti sai ka ikka tehtud :)

Laane-Iirimaa

te ei kujuta ette kui uskumatult ilus on Iirimaa!!! ma armusin ara. tosiselt. Eriti lahe on veel laane Iirimaa (voibolla selleparast,, et me veel mujale vaga joudnud pole :p). eile kaisime Arani saartel. Vapustav! Nii palju kiviaedu ja tuhja maad ja ilusat rannikut ja taielikku vaikust. Ja need kiviaiad on ikka super. kuidas nad kull koos seisavad, lihtsalt kivid on laotud uksteise otsa. Ja kas te ikka teate, et praamil ei tohi natsu narida?
Tana kaisime Connemaras. seal on maed ja orud ja kanjonid ja lambad ja lambad ja lambad ja jarved ja fjordid. Ja kas ma mainisin juba lambaid? Nad olid igalpool ja keset teed jalutasid ka, nagu pohjapodrad lapimaal. Ja ma kaldun arvama, et neil peavad uhe poole jalad kull luhemad olema, et nad maest alla ei kukuks... Ja meie giid oli ka nii lahe. ta raakis koike, ajalugu ja muud huvitavat ja osa oli tode ja osa ta vist motles valja ka ja elas nii kaasa ja oli oma maast vaimustuses. See oli kindalsti uks lahedamaid ekskursioone mu elus. Iirimaa on tore.
Homme vaatame veel natuke Galways ringi ja siis ohtupoole suundume tagasi Idarannikule Dublinisse ja selle umbrusesse. loodetavasti seal pole nii palju purjus ja alasti inimesi tanaval kui Galways :p. Ja nuud ma sain muide teada, kus asub iirimaal seesama kahe Vilde kuju. Nimelt Galways, koige kaidavamal tanaval ja see on suht pop ka. pidevalt on keegi seal Wildedega juttu ajamas :)
ahjaa, unustasin veel mainimata, et arhitektuur on siin ilus. ukskoik kas tegu on lossi, ,kiriku, onnikesega magede vahel voi linnmajadega. ilus on. ja omaparane.
ahjaa, peaaegu unustasin - iiri haldjad on olemas.

merevaik

Minu arust on täiesti normaalne süüa lusikaga merevaiku. ega ma ei hakka sinna ometi ju mingit leiba või saia alla ostma.

hispaania keel

No tore küll! Ma räägin portugali keelt hispaania aktsendiga.

Ma ei teagi kuidas suhtuda sellesse privaatõppesse. Täna erialaaines (ehk siis hispaania keel :p), kus me muidu terve kursusega oleme (ehk siis mina ja Krett), puudus pool kursust. Ja mitte see minust koosnev pool. Nii et sain poolteist tundi eraõpet :p. Aga see-eest järgmisel nädalal puudun mina :p Ja sellest oli tõesti kasu, et ma sain nädal aega järjest hommikust õhtuni ainult hispaania keeles rääkida. Nüüd kohe jutt jookseb :p

lihaselõdvestus

Ma olen vist vanaks jäänud... Enam ei suuda mitu ööd järjest üleval olla nii et pärast uni poleks. Ja ma ju magasin ühe tunni! Aga tegelikult ei tasu enam liiga vara hommikul Elvasse sõita. Aa muide, Elva on täitsa ilus linn, kuigi mul jäi raekoda nägemata ja kellamäng kuulmata. Aga nägin metsa ja järve ja koolimaja ja konsumit ja raudteejaama ja laululava ja palju rattureid. Ja selle kõige kõrvalt sain ka aimu, mis see Lihaselõdvestus siis endast ikkagi kujutab. Puude otsa oranze paelu riputada osutus täitsa lahedaks tegevuseks. Ja piknik roosas kooligarderoobis... Jäädvustasin ka natuke kunsti, kuid ka mulle oleks meeldinud see pildistamisülesanne... Üldse olid meie korraldajad hästi tublid, sest võistlused olid ju toredad. Noh ja kokkuvõttes sai ju naerda ja tantsida ja kõike. Ja ma tõdesin veelkord, et väga pikkade meestega pole kuigi hea tantsida, kael jääb kangeks. Ja purjus lehmakostüümis mehed on naljakad. Ja sedasi ei saa magada kui keegi käib aegajalt unelaulu laulmas ja siis röögib niisama ka veel. Aga mul oli täitsa selline tantsulaagri tunne. Ja öised segajad olid ka lõbusad ja lõid õige meeleolu. Ilma selleta poleks asi üldse sama olnud. Oh aga mida ma siin ikka kirjutan, ma lähen parem magama.

MARIQUITA

Mulle meenus eilehommikune Martale kinnaste ostmine. Peal olid lepatriinud: mariquitas. Spetsiaalselt käisime neid otsimas Vanalinnas. Mitte lepatriinudega muidugi, aga seda tüüpi kindaid. Aga need lepatriinud olid nii toredad. JA siin need kindad on:

Täna peaks 9 korda sööma. Ma olen kõigest kolme ja poole korraga hakkama saanud. Ja homsest algab ju paast. Aga tegelikult ma just avastasin, et ma olen pooleldi taimetoitlane naguinii. Ehk siis Tartus olen taimetoitlane ja Tallinnas mitte :p

Mu tänased saavutused: ma sõitsin üle piiiikkka piiiikkkka aja autoga. Ja ma ei mõtle seda tagaistmel sõitmist, vaid lausa roolimist ja pedaalile vajutamist. Viisin Martat lennujaama ära. Ja saavutused olid järgmised: ma mäletasin, kuidas auto käima läheb. Ma suutsin tee peal sõita. Ma ei unustanud valgusfoore vaadata (vahel juhtub, et kipun unustama, miks need värvilisd tuled on). Ma leidsin lennujaama üles. Ma suutsin auto postile piisavalt lähedale ajada, et parkimisplatsile pääsemise pilet kätte saada. Ma oskasin akna lahti teha ja ulatasin ka nupule vajutada. Isegi parkimine tuli peaaegu välja. Ja ma suutsin parkimisplatsilt lahkudes taas kord auto putkale piisavalt lähedale ajada ja raha maksta. Ja leidsin ka kodu uuesti üles. Ja seda kõike kell 9.30-11.00 hommikul!!! Nii et ma võin endaga täna vist rahul olla küll :p

OSA 5 - Jägala Juga + Viru raba

Nii kahju! Meie seiklused hakkavad lõpule jõudma. Aga ma siiski edastan viimase osa ehk siis tänased tegemised. Sest pühapäevaõhtust sadamast koju jõudmist pole mõtet mainida. Kui siis ehk seda, et lumest sai vihm ja meie saime märjaks. Aga tänase juurde:
Plaanis oli minna Kakerdaja rappa, aga vaadates seda sula ja ilmastikuolusid otsustasime selle käigu ära jätta. Et aega parajaks teha ja matkaseltsilisi oodata käisime hommikul kell 10 uisutamas. Palju mudilasi oli ja jää oli ka üsna nigel, aga see ei takistanud meid "piruette" tegemast. Seejärel sõitsime autoga mööda põhjarannikut. Vaatasime kivikalmeid, käisime Jägala Joal (kus veetase oli nii kõrge ja seega ka kosk superilus) ja hüdroelektrijaamas. Mina tegin superpalju pilte, sest eile kingiti mulle fotoaparaat. Minu päris esimene päris minu oma :) Sünnipäevakingitus. Nii tore!!!
Tulles tagasi meie matka juurde :p
Jätkasime teekonda Loksa suunas ning alustasime jalgsimatka Viru rabas. Ma polnudki seal varem käinud. Ja niiii ilus oli. Hoolimata sulast või siis just selle tõttu. Laukad olid pooleldi jääs ja teed pooledi vee all, aga kummikuga sai ilusti läbi. Ma leidsin,. et seelik ja lillelised kummikud käivad kokku küll :p
Kodus tegime kohvreid, pakkisime noh. Ja mängisime kitarri ja laulsime, nagu ikka. Ja lõbustasime üksteist: mina naersin seda kuidas Marta kohvreid pakib ja tema minu huvitavat keelekasutust. Kuidas sa ikka seletad, mis asi on see treeninguks mõeldud jalgratas. Näete, isegi eesti keeles ei tea ma sellist sõna. Nii ma siis ütlesingi Martale, et see ratas, mis kuhugi ei vii (una bici que no va a ningun sitio). Ja muidugi ka kõik muud minu keelelised uuendused :p Enam ei mäletagi täpselt.
Ühesõnaga, jälle oli superlahe päev.

KUHU NEED PÄEVAD KÜLL KAOVAD???

Paus turistamisel

Lõpuks on kõik hinded olemas ÕISis. Ja keskmine on 5,0 :p Lahe! Pole varem juhtunud. Mu ema ütles seepeale, et ma ette vaataks, sedasi võin veel cum laude lõpetada :p hahaaa.
Ja täna tuli lõpuks natuke lund ka maha. Sadamasse jalutades oli mu seelik üleni lumine ja märg ja kleepus jalgade külge. Aga ikka on lahe, et on lumi ja talve moodi asi.
Peab hakkama Iirimaale majutust otsima. Kuidagi ei viitsi midagi teha... See turistamine on ikka tohutult väsitav tegevus.

OSA 4 - Tartu + Kadriorg

Kolmapäeva hommikul võtsime 7.46 rongi Tartusse. Äärmiselt varane kellaaeg oli, peaks mainima. Tartusse jõudes alustasime turismiinfost :p Mul on nüüd ka Tartu kaart olemas :) Siis turistasime natuke niisama. Vanalinn ja Toomemägi ja mudased pargid ja kiikuvad pingid ja kõik muu, mis Tartus vaatamisväärt. Isegi botaanikaaias käisime, väljas muidugi, mis nägi välja nagu mingi põllumaa. Aga jalutasime kartulipõldude vahel ringi ja laulsime Heliseva muusika laule ja leides "lehtla" oli ju ka kohe sobiv laul ja tants võtta. Kuna hakkas juba vaikselt pimenema ja ka vihma sadama, siis otsustasime külastada Laulupeo muuseumit. See oli muide täitsa põnev! Seejärel nagu ikka kolmapäeviti - 3,5 tundi tantsu. Iiri tantsu ajaks olin ma omadega parajalt läbi juba ja rääkisin mõttetusi ja ajasin inimesi segi (sellele aitab muidugi kaasa ka see, et ma kaugele ei näe kuigi hästi prillideta). Ning päeva lõpuks polnud ma enam võimeline kommunikeerima ei eesti ega hispaania keeles. Selline rikkiläinud lindiplaadi tunne oli. Tõkatõkatõkatõkatõkatõkkkkaaa....

Hommikul-lõunal võtsime bussi tagasi Talinnasse. Siis seiklesime bussijaamast "otse teedpidi" Kadrioru parki. Muide, te ei kujuta ette kui keeruline on Tallinnas üle tee saada... Lõpuks jõudsime ikka kohale. Taas kord lehtla vaimustas meid. Ja need paljud pardid- tuvid-kajakad. Aga mitte ühtki luide ei näinud me Luigetiigil. Külastasime ka pärast rohkeid kõhklusi Kadrioru kunstimuuseumit (seda, mis lossis on). Seejärel üritasime läbi pargi minna Lauluväljakule, aga sattusime kogemata pargist välja KUMU juurde (ma ju ei tunne seda kanti ja lauluväljakule on varem jaltanud ainult laulupeo rongkäigul). Vahepeal võtisklesime, et me oleme maalt ja hobusega, sest me saapad olid ikka veel kaetud Tartu poriga. Selle jäädvustasime muidugi ka ohtralt fotodele. Lauluväljakule jõudsime juba suht pimedas. Vaimustusime ja väljusime merepoolsest väravast ning promeneerisime natuke. Koju jõudes tõstsime muusikat arvutist arvutisse :p ehk siis mina kopeerisin endale Marta muusikat ja tema minu oma. See on aeganõudev tegevus. Seejärel laulsime kitarrisaatel igasugu ilusaid laule. Kitarri mängis muidugi Marta, sest mina selleks võimeline pole, üldse mitte, kindalsti mitte sellisel tasemel. Marta mängib superhästi. Kohe tõesti. Kadestan. Ja ta on ju põhimõtteliselt ise selle selgeks õppinud ka. Mõni lihtsalt on andekas.

Nüüd saab paar päeva puhata turistamisest, sest Marta läheb homme Helsinkisse. Aga täna tundisn end tõesti turistina - käisin ringi kaardi ja fotokaga :p

OSA 3 - PALDISKI

Hoolimata udusest ilmast suundusime Paldiskisse, kaasas võileivad, õunamahl ja tilluke Paldiski linna kaart. Linnast välja jõudsime ilusti, ei eksinud ära, ära meid ka ei röövitud ega tapetud. Aga rannikule pääsemisega oli raskusi, kuna kõik oli vee all. 3 kraadi sooja ja lumest ei jälgegi. Kohati vaid õhuke jää lompide-järvede peal (mis tegi asja veel ohtlikumaks, sest ma oleks äärepealt kaljult alla libisenud :p). AGa nagu näha ka pildilt, lõppes meie tee sageli sellise järvega. Lõpuks suutsime siiski jõuda kõrgele kaldale ja siis oli hea olla, hoolimata tuulest ja külmast ja uduvihmast, mis ei lasknud midagi näha. MEri oli hall ja taevas oli hall ja Pakri saari polnud üldse näha, rääkimata tuulikutest. Ometi oli meil superlõbus. Tantsisime ja jooksime mööda ohtlikku kallast ja ronisime trepist alla mere äärde ja siis ähkides tagasi üles. Olime põlvini märjad ja laulsime Hispaania keeles Mary Poppinsi laule ja muud toredat. Neeme tippu jõudsime 1,5 tunniga (kuigi mulle väideti, et sinna läheb 3 tundi). Aga me Martaga ju palverännakul ka tegime kiirusrekordeid :p Majakast edasi pidasime puuhalu otsas piknikku ning seejärel hakkasime tagasi lendlema. Tagasitee läks lihtsamalt, sest teadsime juba, kus on suuremad järved ja kuidast neist kõige efektiivsealt ümber-mööda-läbi ja üle saab. Rongis kuivatasime läbimärgi jalgu ja sõime kohukest ning üritasime mitte magama jääda.

Polnudki väga ammu pikalt matkanud, ja hoolimata sügisesest ilmast oli meil ikkagi supertore. Aga tegelikult võiks ikkagi lund ka tulla... Palun aitähhhhh!!!!

Kodus olles laulsime toreda programmi järgi, mis Martal arvutis on Hispaania keeles karaoket. See oli lahe, missiis et ma laulda ei oska :p Arvuti ütles sulle ka kogu aeg, kas sul tuleb hästi või halvasti välja ja lõpus saad punkte. Tobedalt lahe. Ja siis vaatasime Riverdance'i videot sedasi, et tantsijate jalad olid peade kohal :D Ja kui asi juba lõppema hakkas, siis leidsime üles nupu, mis jalad ja pead taas normaalsesse asendisse paneb :p

Ciudad vieja

Eesti tüdruk kahe patsiga :p Aga miskipärast ei mahu need tornid kunagi täiesti pildile...

La ciudad vieja

Seiklused Martaga osa kaks:
Suutsime päev otsa vanalinnas ringi uidata. Ja Kadriorgu ei jõudnudki veel. Alustasime Toompealt, nautisime vaateid ja võtsime müüril päikest. Aleksander Nevski katedraal äratas suurt vaimustust ja see oli ka ainuke kirik mis meid sisse lasi. Toomkirik küll ütles, et ta on esmaspäeviti lahti, kuid polnud :( seejärel suundusime alla linna. Ka Niguliste kirik-muuseum oli suletud. Niisiis läksime see-eest turismiinfosse :p Ostsime vildist kübarat, tegime palju pilte, käisime Kompressoris pannkoogitamas, tornides ronimas (kõrgused ei ole üldse minu ala). Siis laevapileteid ostma ja postkaarte ka. Ja pimedas taas Toompeale öist linna imetlema. Ja Saiakangi kohvikusse soojust ja vaadet nautima. Vot selline ilus turistamise ja lihtsalt olemise päev oli. Nii tore! Nüüd oleme kodus, kirjutame meile ja postkaarte ja valmistume homseks Paldiski matkaks.
Aga te ei kujuta ette kuidas see turistamine ära väsitab. Isegi oma kodumaal... increible.

MARTA

Ma saan selle turistamise käigus ise ka nii palju uut ja huvitavat teada oma kodulinna/maa kohta :p
Tänane päev siis:
Nii nii nii tore oli Martat näha!!! Lihtsalt super! Ja kuigi me olime mõlemad suht magamata otsustasime ikka midagi korda ka saata. Eriti arvestades seda, et Marta ka sinise taeva ja päikse kaasa võttis. Võtsime siis ette tuuri Sauel. Alustasime mu isiklikust pargist (kui Marta mu toa aknast välja vaatas, siis hüüatas rõõmsalt, et oi näe kui ilus park :p; ka aiad on hispaanias haruldus). Läksime läbi metsa jaanituleplatsile külakiigele hullama. Vaatasime mõisa ja mõisaparki, käisime toidupoes täitmas meile usaldatud missiooni piim ja rosinad. Jalutasime üle mudaste ja jäiste põldude hobusetallideni. Suhtlesime hobustega ja kutsuga (kes erinevalt oma tavapärasest käitumisest otsustas meie pihta mitte haukuda). Siis jalutasime üle teise põllu ja hooldamata teede tagasi linna poole. Avastasime, et sild üle oja on vee all ja kuivalt me sealt üle ei pääse. Nii et läksime ringiga. Uudistasime veel ilusaid maju, mida Hispaanias pole ja naasime päikeseloojangul koju. Vaatasime pilte, vahetasime muljeid. Loomulikult tantsisime. Marta õpetas mulle Navarra rahvatantsu, mis oli niiiii tore. Ja mina õpetasin talle kaerajaani ja natuke iiri tantsu. Vaatsime Malevat ingliskeelsete subtiitritega. Ja mängisime klaverit. Vot selline tore päev oli.
Homme ma kahjuks ei saa Martaga turistata, sest pean Tartus trenni andma, aga ma delegeerisin selle ülesande oma õdedele, muu sobiliku variandi puudumisel. Ja esmaspäeval uue hooga :)
Ja kingiks ilusaid salle saada on niiiii tore!!! ooooo... ja kuum šokolaad on ka jätkuvalt hea, puuduvad vaid churrosed, et tunda end kui Hispaanias. Ja mu espanglishi tase paraneb :p
Ja palun nüüd siis ka jaanuarile vastavat ilma!!! Ikka miinuskraade ja lund. Mis kevad see siin olgu!
Ja kui keegi oskab soovitada mõnd toredat kohta Eestimaal/ Tallinnas/ Tartus, kuhu võiks minna, siis andke teada...

MÕTE

Ma olen jälle targem. Sain teada, et stressist ja magamatusest jäävad lihased valusaks. jala ja käe ja kaelalihased. Või siis ma jään taas kord sellesse kahekuusesse 40 palavikuga haigusesse. Aga ma loodan et mitte, eriti arvestades, et peale natukest und on juba parem olla. Aga see oli ka naljakas, et peale kaht ööd ja päeva magamata enam und ei tulegi. Võiks ju eeldada et siis just peaks jääma magama kohe kui pea patja puudutab. aga ei, kell 5 hoomikul veel vahtisin lakke ja ootasin und.
Ja teate, ma suuutsinki produtseerida 20 lk-d seda analüüsi. aga mul endal on nüüd selline tunne, et see ei kõlba mitte kuhugi. Täielik lollus, mis ma sinna kirjutasin. Endal on ka piinlik. Ja nüüd ma pean end kokku võtma ja kogu selle asja üle ka vaatama, puhastama ja sissejuhatavat osa juure kirjutama.
nii raske on meelde jätta mõtet, mida ei oska sõnastada. Mul on või oleks nagu mingi mõte, aga juba selle ajaga, kui ma otsin õigeid sõnu, millega seda mõtet oma mõtetes väljendada, unustan ma selle mõtte ära. tundub, et mõte iseensest ei jää meelde, ainult sõnad jäävad, millega ma seda väljendan. aga kui sõnu pole, siis pole midagi. Vot selline mõte tuli mulle praegu pähe.