jaan

akrobaatiline kiisu, kes ronis teise korruse aknalauale ja sealt puu otsa ja puu otsast alla.

Suitsutatud kalad.

Jaanilaupäev möödus rahulikult. Olime perega maal vanaema juures. Teel sinna käisime minu tungival soovil Viitna järves ujumas. See nägi välja küll sedasi, et mina läksin sinna külma vette (no ma usun 15 kraadi ikka oli) ja ujusin jupp aega ja teised istusid kaldal ja vaatasid seda tegevust. Siis Kundasse jõudes käisin rannas. Sealne vesi oli küll soem, kuid merevesi mulle üldse niiväga ei meeldi kui konnatiikide ja järvede-jõgede oma. Seega ujuma ma ei läinud, vaid päevitasin pesu väel (sest trikoo oli ju veel märg). Ja sain ilusti selja roosaks. Õhtupoole istusime ja suitsutasime kala (mida oli kahtlane süüa, sest pead olid otsas ja luud sees. kala on kahtlane toit...) ja banaane ja grillisime meessoost metskitse liha. Mõned inimesed olid tublid ja tegid tööd: kes niitis vikatiga, kes raius puid, kes rehitses. Mina olin abiks köögitoimkonnas ja keeldusin kõrge rohu sisse minemast (puugid ja muud putukad mulle ei meeldi, iga kelle eelistan sääski). Sain üle aasta aja ka autoroolis olla ja kainet juhti mängida, kes poodi uute pudelite järgi sõitis. Õhtul käisime saunas. Ja sel ajal kui ema mu rahvariideseelikut lühemaks tegi, olin ametis oma nime tikkimisega igasugu massiriietele.

Jaanipäeval käisime veel rannas. Sain kõhu ka roosaks. Tasakaal peab ikka valitsema. Ja sõitsime koju, kus sai ka natuke tegus olla.

Vot selline rahulik jaan oli. Kui ma nüüd suudaks ka oma ülejäänud elu lahti pakkida ja sellele koha leida, siis oleks hästi.