reede, 9. november 2007
kõige raskem kodune ülesanne
Ülesanne seisneb siis selles: quejarse por quejarse. ehk siis me peame vinguma ja virisema hästi palju kõige üle mis pähe tuleb. ja nüüd ma siin mõtlen juba tund aega ja mitte midagi ei tule pähe. mis ma parata saan, et ma pole viriseja tüüp ja minu arust on kõik väga hästi ja kui pole siis annab alati ise asju parandada. enamasti vähemalt. ja kui ei anna parandada siis ei tasu neile ka pikemalt mõelda ja end välja vihastada. ja teine probleem selle ülesande juures on see, et ma ei taha seda teha. sest isegi kui ma suudan välja mõelda, mille üle vinguma hakata, siis selline tegevus pole kasulik psüühikale. tekitab ainult negatiivseid tundeid. Sellised kodused ülesanded tuleks ära keelata. Miks mitte kirjutada teemal: kõik positiivne meie ümber ja ma võiks terve magistritöö valmis kirjutada. ja mul poleks selle vastu midagi. Ja nagu näha juba on see ülesanne mind mõjutanud, sest ma hakkasin vinguma selle üle, et ma seda tegema pean. :p aga seda ma ei saa ju ometi kirja panna....
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

2 kommentaari:
sa oleksid pidanud minuga ühendust võtma :P
mitte et mulle vinguda meeldiks, aga iriseda võin ma kõige üle (kui vaja).. heheheheheeee :D
üldiselt nõustun, et positiivsust oleks rohkem vaja!
Ja ma just avastasin, et mul ju siiamaani see ülesanne tegemata. Nii et igasugused ideed on teretulnud... Ma olen viimased paar päeva ainult hommikust õhtuni tantsinud. Muuks pole aega jäänudki. Palavikuga on loomingulisus ka suurem ma avastasin :p
Postita kommentaar