Mult küsiti hiljuti, mis on mu elu eesmärk, mida ma saavutada tahan. ämmmmmm... ja ma leidsin, et see on üks raskeimad küsimusi üldse, mida mult küsida võib. nii et lähimas plaanis elada päev korraga ja lõpetada see kool ja siis edasi õppida??? aga üldiselt??? järeldusele jõudsin, et ei ole eriti tark sellele mõelda. pigem elult üldse mitte midagi oodata, siis ei ole ka suuri pettumusi.
aga mitte filosoofilist laadi tavaelu kütkes olles on tore kui sa lähed muuseumisse soome rahvariideid vaatama ja siis nad sulle seal süüa annavad. ja jällegi sattusin kokku tähtsate tegelastega, mitte et mina nendest suurt hooliks. seekord siis Evelyn Ilves. aga ilus kleit oli tal küll. Ja Jussi tantsis ja laulis ilusti. ta loengus ka aegajalt hakkab lihtsalt laulma, nii kummastavalt naljakas. mitte et ta seda halvasti teeks, üldse mitte!!!
ja positiivset rõõmsat meeleolu loob kevadine rohelus ja pärnaõied. ja see väike külmalaine ei tee meile ju ka midagi. ongi parem meeleolu õppimiseks ja vähem kiusatust väljas vedeleda. Kuigi, mis ma siin ikka üritan, ma ju tean et mul ei õnnestu kellessegi seda positivismi ja rõõmsat meeleolu edasi kanda. seepeale saab ainult sõimata. niisiis ma juurdlen oma elu mõtte ja kevade üle üksi edasi ja püüan esmaspäevase eksami ja baka töödega ka samal ajal ühele poole saada. eesmärk: et oleks aega järgmiseks ja järgmiseks ja järgmiseks eksamiks õppida :) (kohati saan lausa targaks ka ja see on ju ometigi hea tunne).
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

1 kommentaar:
kuidas ei õnnestu? mulle küll mõjub :))
see sinu positiivsus.
Postita kommentaar