Nii armas. Talvet. nimelt seekord hakkas ta rääkima Unamunost kui pidi rääkima Montaigne'ist. tal ikka õnnestub oma lemmik eksistentsiaal filosoof-mõtleja juurde jõuda, "kes ka rõhutas loodusfilosoofiat". elu on nauding ja nauding on kooskõla loodusega ja loomulikkusega.
ok, tagasi camino juurde. mitte keegi ei arva, et Santiagosse tegelikult ka Santiago maetud on. pigem kaldutakse pidama neid jäänuseid kuuluvaks Priscilianole Avilast, kes hukati ketserina aastal 385. vot nii. aga see ei vähenda sugugi palverännaku religioosset ja espirituaalset tähendust, jõudsin ma lõpuks ka selleni.
ja kui nüüd sadama hakkab siis mina täna küll koju ei saa, sest minu ilusatele sinistele kingakestele ei meeldi märjaks saada. minule isiklikult küll, aga ma pean siin ka teiste arvamustega arvestama.
raamatukogus ei ole siniseid printse, öisel tänaval on rohkem.
ja minu arust võib lép tähendada ka tatsama, miks nad küll jälle minu üle naersid???? mina tatsan koolist raanatukokku on ju täitsa ilus ja väljendusrikas eesti keel.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar