jaan

akrobaatiline kiisu, kes ronis teise korruse aknalauale ja sealt puu otsa ja puu otsast alla.

Suitsutatud kalad.

Jaanilaupäev möödus rahulikult. Olime perega maal vanaema juures. Teel sinna käisime minu tungival soovil Viitna järves ujumas. See nägi välja küll sedasi, et mina läksin sinna külma vette (no ma usun 15 kraadi ikka oli) ja ujusin jupp aega ja teised istusid kaldal ja vaatasid seda tegevust. Siis Kundasse jõudes käisin rannas. Sealne vesi oli küll soem, kuid merevesi mulle üldse niiväga ei meeldi kui konnatiikide ja järvede-jõgede oma. Seega ujuma ma ei läinud, vaid päevitasin pesu väel (sest trikoo oli ju veel märg). Ja sain ilusti selja roosaks. Õhtupoole istusime ja suitsutasime kala (mida oli kahtlane süüa, sest pead olid otsas ja luud sees. kala on kahtlane toit...) ja banaane ja grillisime meessoost metskitse liha. Mõned inimesed olid tublid ja tegid tööd: kes niitis vikatiga, kes raius puid, kes rehitses. Mina olin abiks köögitoimkonnas ja keeldusin kõrge rohu sisse minemast (puugid ja muud putukad mulle ei meeldi, iga kelle eelistan sääski). Sain üle aasta aja ka autoroolis olla ja kainet juhti mängida, kes poodi uute pudelite järgi sõitis. Õhtul käisime saunas. Ja sel ajal kui ema mu rahvariideseelikut lühemaks tegi, olin ametis oma nime tikkimisega igasugu massiriietele.

Jaanipäeval käisime veel rannas. Sain kõhu ka roosaks. Tasakaal peab ikka valitsema. Ja sõitsime koju, kus sai ka natuke tegus olla.

Vot selline rahulik jaan oli. Kui ma nüüd suudaks ka oma ülejäänud elu lahti pakkida ja sellele koha leida, siis oleks hästi.

seltskonnatantsud ühele

Saun on äärmiselt tervendav nähtus. Isegi tants tuleb paremini välja pärast sauna. Muidugi sel juhul kui ma seal kokku ei kuku :p Õppisin siin natuke iiri seltskonnatantse (set dances). Kujutasin end ette neljaks paariks ja väga lõbus oli, eriti kuna üks paar oli õudne kobakäpp ja teine unustas koguaeg sammude järjekorra ära. Aga ülejäänud kahel paaril polnud vigagi. Nüüd ma mõtlen endale kohe üheksa tantsijat ümber ja hakkan Siamsaga tegelema.
Puhkusest oli kasu ja taakord on hea olla ja ootan põnevusega nädalavahetust ja tantsupeo pikki päevi ja palverännakut. Kaugemale ma enam mõelnud ei ole, sest ei taha veel kurvaks muutuda.

väss

Ma teatan ametlikult, et ma olen miskipärast nii väsinud. Võtan kohe varsti elust ja inimestest paaripäevase puhkuse. Sest sellises olekus on äärmiselt raske olla sotsiaalne. Pärast olen jälle ilus, tragi ja osav ;)

märg

Tantsupeod on äärmiselt märjad sündmused. Eriti kui kästakse kohale tulla kell 12 ja siis alles kell 16 otsustataks, et teeme siis ühe tantsu ka teiega läbi. Ja just siis keerab pilv selle ämbri täiesti teistpidi. Vihmas on tegelt äge tantsida. Pärast sai seeliku ja sokid välja väänata. Keegi oleks võinud minu ka välja väänata.
Ja siis pärast tantsupidu sai öösel veel edasi Viikingite külla minna. Alusseeliku ja liistiku väel. Peatuda kuksil teeäärses kohviku moodi asjas, seal süüa hamburgerit ja tantsida treble reeli ja siis edasi sõita ja sadada sisse kõrtsi ikka veel alusseelikus. Panna selga KUIVAD riided ja kingad ja siis saada kohe teistpidi märjaks.
Kella 4 ajal hommul jõudsin koju. Ja üritasin leida pindu, kuhu kõik need märjad asjad rippuma panna. Mu korter jäi väikeseks selleks. ÜHesõnaga, nüüd ma loitsin iga päev, et juuli alguses oleks ilus ja kuiv :) Mitte et mul otseselt vihma vastu midagi oleks, aga see seeliku voltimine on ju nii keeruline.

tundmatu objekt

Tundmatu koosseis käis Pepsi äärsel tantsupeol. Oli märg ja oli külm ja oli lõbus ja oli ootamist ja oli tantsimist ja oli öist tantsimist ja oli vihmas tantsimist ja oli ootamist ja oli seeliku hoidmist ja oli mudas kükitamist. Ühesõnaga oli supertore! Esimest korda meeldis mulle Mere pidu tantsida :p Selle koreograafiaga võiks ka Tallinnasse tantsupeole minna :p Isegi öö möödus toredalt. Sai Kertu üles äratada ja Hannale külje alla vajuda ja hommikul voodit batuudina kasutada. Tantsupeod on toredad. Kui vaid seal rohkem tantsida saaks... Ja Tuljaku õppimine jäi mul ikka pooleli...

hüsteerika

Mu eilne paanika muutus täna hüsteerikaks/hüsteeriaks. Ja kui ma ei oleks nii tsivilisatsiooni mõju all (ma päris tsiviliseerituks ei nimetaks siiski), siis kisendaks hea mitu hetke. Karjuks noh. Pagana meigad ja härjapõlvlased. Haldjaid tahan!

põnevad nädalavahetused juunis

Kas te nüüd mõistate mu soovi õppida ära ühest kohast teise sädelemine? Ja siis võiks olla üks võlukepikesega haljas, kes mu kostüümid ka ära vahetab. Elu juunis tuleb superlahe :):):)

Hõige

Kuna kõik inimesed hetkel magavad (imelikud sellised), siis mul ei jää muud üle kui siin hõigata: MA SAIN VALMIS!!! Saatsin just oma isegi tiitellehega magistritöö oma juhendajale viimaseks ülevaatuseks. Isegi mu arvuti otsustas minuga koostööd teha ja sissenumbrid (see noh... sisukord ühesõnaga) õigesti lisada.
Nüüd vaja siis hakata kiiresti kiiresti esmaspäevaseks eksamiks õppima ja vahepeal veel üks teos lugeda ja sellest siis mingi kokuvõte ja oma arvamus jms tekitada. Ja siis läheneb kiiresti ka kaitsmine ja vabadus ja palju tantsu ja suhtlemist igasugu toredate inimestega (teate ju küll kes te olete ;) ja ehk ka kauaoodatud pingelangus koos stressi kadumisega. Mingi eesmärk peab ju ometi olema :)

mõttetus

Mul pole juba tükk aega midagi öelda olnud. Või pigem on kannatanud Hanna üksi. Või siis lõpetasin ma lõpuks ometi vingumise ja kirjutasin hoolsalt oma tööd (mis muide eile öösel ka enam-vähem valmis sai, peale selliste õudsate detailide nagu sissejuhatus, kokkuvõtted, vormistamine jms). Niiet ma olen kõik oma mõtted pannud magistritöösse ja blogisse polegi midagi enam kirjutada.
Mõni tähelepanek siiski:
1) ma pole kuigi hea asjade otsimisel, isegi kui mulle öeldakse kus need asuvad (punased sallid on väga märkamatud esmed ju, eriti kui nad sul nina all läbipaistvas kilekotis on).
2) Külm on
3) Ma ei oska ikka veel sädeleda ühest kohast teise
4) juba enne viit läheb valgeks
5) Palju keskkonnasõbralikum oleks õppida valgel ajal ja mitte oodata kuni pimedaks läheb ja siis seda tegema hakata.
6) väga oluline on trennisaalides peeglid ära mõõta

hiliskevad

Kui varakevadest andsid märku murtud südame pärast jõkke hüppavad noormehed, siis täna sain aru, et käes on hiliskevad. Põhjused:
1) palavik ja ära olev hääl
2)soe ilm, ilus vasakule naeratav kuu ja midagi rohelist puude okste küljes
3) noormehed, kes on ärganud talveunest ja suga tänaval juttu ajama jäävad (oli juba tunne nagu oleks tagasi Hispaanias)
4) palju stressi ja koolitööd (tagajärg-põhjus)
5) esinemised õues
6) keskendumishäired ja rõõmupahvakud

Pikkusprobleem

Mul on kalduvus (oh, see ongi see eestikeelne sõna, mis mul varem tendentsi juures meelde ei tulnud...) kirjutada need tööd kõik liiga pikad. Ma saan aru miks üks mu baka töödest lubatust poole pikem tuli - ei tasu kirjutada single reavahega asi valmis ja siis 1,5seks muuta ja avastada, et tööd on plaanitust palju rohkem sedasi. Aga miks mul see mag töö ka pikaks kipub minema, vot seda ma ei mõista... Alguses ei tundunud see teemavalik sugugi nii lai, et sellest 70 lk-se töö ära kirjutaks. Teemavalikut sai veelgi kitesndatud töö käigus ja ikka tundub, et asi läheb natuke kontrolli alt välja... Aga äkki on asi selles, et eesti keeles on liiga pikad sõnad? Tegelikult on seda praktika osa ikka eesti keeles tunduvalt parem kirjutada, aga ma kujutan juba ette, milline õudusunenägu saab olema galeegi keele ajaloo eesti keelde tõlkimisel. Aga üks tundub juba suht kindel - ma kaisten oma töö ikka kevadel ära. Aga et mitte ära sõnuda, siis ütleme, et nii 95% kindel :p

Ma tunnen nii oma fotokast puudust. Ma tahtsin nii väga sel aastal kevadet pildistada. Ma käin iga päev põõsastest ja puudest mööda. Ja iga päev vaatan, et pungad on jälle natuke rohkem avanenud. Mõtle kui lahe oleks, kui ma iga päev ühte ja sama punga saaks pildistada ja siis need pildid kuhugi järjest üles panna ja kevade evolutsiooni jälgida...

Aga olgu, kutsume tänase õhtu varaseks ja läheme juba kell 5 magama ;) Ehk läheb siis palavik ka minema.

püüdlen magistri poole

"Iga inimene võib edu saavutada peaaegu kõiges, mille jaoks tal jätkub piiramatul hulgal entusiasmi."

Kui jätta tähelepanuta see "peaaegu", mis mulle ka natuke muret teeb, siis ma tõesti loodan, et edu võib saavutada ka ilma entusiasmi ja lihtsa tagantsundimisega. Ehk siis, palun sundige mind seda tööd kirjutama!!! Ma ise teinekord ei oma nii palju distsipliini.

Aga tegelikult on lood sedasi, et mul iga päev ees sama probleem, kuidagi ei viitsi seda faili avada, mille pealkirjaks on Made in Galiza ja sotsiolingvistika. Ja kui ma lõpuks lõpuks lõpuks ta lahti teen ja esimese lause kirja panen, siis hiljem seisan silmitsi teise probleemiga - kell on 6 hommikul, väljas valgeneb ja mina ei saa kuidagi kirjutamist katki jätta, sest hoog on sees ja ma ju tean, et kui ma selle faili kinni panen, siis on teda jälle väga raske taas avada. Järeldus: mu entusiasm tekib tööd kirjutades, aga otsekohe kui ma taga reaalselt tõtt ei vaata see kaob.

Veel tähelepanekuid: tasub lugeda töö esitamise nõudeid. Näiteks avastasin ma sealt, et töö peab olema esitatud kahese vahega. Mul oli 1,5. Muutsin siis kaheseks ja sekundiga edenes mu töö 7 lehekülge. Oh mis rõõmu!!! Varasema 20 lk asemel oli kohe 27 :):):)

kevad :)

Nüüd siis jõudis kevad. Midagi oli kahtlaselt teistmoodi kui ma kooli kõndisin. Ja siis kui koolist tagasi koju tulin sain aru, mis see oli. Nimelt istusid inimesed rakekoja platsil välikohvikutes. Ja lisaks veel see, et temperatuurid on juba ülevalpool nulli ning päike paistab ja esimest korda sai ka kingad jalga panna. Ja mis poleks veel kindlam kevadekuulutaja kui see, et noormehed murtud südame pärast emajõkke hüppavad!

Colombia

Keset ööd on hästi normaalne tegevus ju kuulata youtube'ist Colombia hümni. Aga tegelikult mulle hümnid väga ei meeldi muusikalises mõttes. Ma lihtsalt nii huvi pärast. Ma pean tegema ettekande hispaania keelest Kolumbias ja siis otsisin keelenäiteid. Ning sellest tööst on isegi midagi kasu, avastasin endale tervelt kolm uut lahedat Colombia artisti (peale teada-tuntud ja ära leierdatud Shakira ja Juanese). Nimelt Naty Botero, Fanny lu ja Fonseca. Asi võib muidugi olla minu üldises hispaaniakeelse muusika armastuses või tänases meeleolus, aga mulle nad täitsa meeldisid. Nüüd peab kahjuks naasma töö raske osa juurde, ehk siis igasugused foneetilised, fonoloogilised, leksikaalsed ja morfoloogilised iseärasused Colombia hispaania keeles; dialektid ning nende jaotus, hispaaniakeelevälised mõjutused (aafrika keeled ja põliskeeled jm), kreoolkeel Palenque de San Basilio...
Miks ma ei suuda kahte asja korraga teha? Mul oleks vaja peale selle etteknade ju magistritööd ka kirjutada. Parem käsi ja ajupool võiks ju ühega tegeleda ja vasak teisega. Milleks mul siis neid kaks on kui korraga naguinii kasutada ei saa?

jäätants

Selle asemel, et õppida liigub pilk ikka pidevalt telekaekraanile, kust tuleb kas paariskava või jäätants või meeste vabakava (kus on ilusad mehed eksju). Ja siis jääb see pilk sinna kinnistunult paariks tunniks. Nii lahe ja nii ilus ja mõnikord näed nende nägudelt ka, et nii piinarikas. Aga mu viieaastane vennapoeg on ikka armas. Kõigepealt teavitas ta, et mul pole jalgu (seelik oli liiga pikk noh). Ja siis mingi aja pärast vaatas ka neid iluuisutajaid seal telekas ja ütles, et tädid on aluspükste väel. Vot nii. Ega lapsesuu ju ei valeta :p Loo moraal: tuleb kanda seelikuid, mis on põlvini.

2 kuud

Umbkaudu on aega kaks kuud. Ja siis veel paar päeva, kuid see aeg läheb niiehknii tiitellehe tegemisele ja väljaprintimisele. Kahes kuus on kokku kuskil 60 päeva. Töö maht on u 70 lk-d. Sellest 14 on enam-vähem kindlalt olemas. Nüüd tuleb teha üks lihtne matemaatikarehkendus, selline filoloogile omane suurte ümardamistega, ja jõuangi tulemuseni: ma pean iga päev kirjutama vähemalt ühe lehekülje. Kui ma sellest tagasihoidlikust plaanist suudan kinni pidada, ja loodetavasti mõnel päeval ka rohkem edenen, siis polegi ju asi nii hull... Aga tuleb mudiugi arvesse võtta, et siia blogisse kirjutamine ei lähe üldse mitte selle lehekülje alla.

uskumatu

Ma ei mäletagi, millal selline ennekuulmatu asi viimati juhtus. Aga nüüd eile siis tõesti leidis aset. Kõik sai alguse sellest, et laupäeva hommikul pidin juba enne kella 7 hommikul tõusma. Seega uneaega jäi u 3 tundi. Ja siis järgnes pikk päev täis autosõitu, Viljandi lossimäel valge vihmavarju, pruudikimbu ja kaameraga pruutpaari jälitamist, veelkord autosõitu ja 15 minutilist riietevahetust ja meigitegemist, siis veelkord autosõitu jälitades limusiini, tseremooniat ja sellejärgset pilditegemist õues (muide ei soovita veel õlapaeltega kleidis õues viibida), kus kuhi roose mu käevarre punaseid täppe täis tegid, siis veelkord limusiini jälitamist ja uhket pidu ja esinemist ja pidu ja pidu ja pidu kuni viieni homikul. Seega ka öö vastu pühapäeva oli u 3 tundi pikk. Ja siis pühapäeval sai jälle autoga sõita, ohtralt nohutablette tarbida, 4 tundi trenni anda. Ja just siis see juhtuski. MA LÄKISN KELL 23.00 MAGAMA!!! Ja magasin 12 tundi jutti ja kui bändipoisid poleks mind üles ajanud oleksin veel edasigi uinunud.

roosa

täna olid loengus kõik slaidid roosad. tekst oli roosa, ja kaardid olid roosad ja skeemid ja joonised ja youtube'i videod olid ka roosad. Nii lahe minu arust. Mul pole roosa vastu midagi. Ma ei tea miks see õppejõule väga ei meeldinud... Järgmine kord võiks näiteks kollane olla... Ühesõnaga, mulle meeldivad katkised projektorid ;)
Üleüldse oli kuidagi roosakas päev täna :p

kevad

Täna oli esimest korda tunne, et kevad on. Päike ja sula ja soe. Aga just eriliselt see õhk, mis on nii värske ja kevadine. Hoidsin oma tund aega akent lahti ja nii mõnus oli. Ma tean küll, et talv tuleb veel tagasi. Aga kevad meeldib mulle ka. Samapalju kui talv ja suvi ja kollaste lehtede ja vihmade sügis (aga mitte see hilisporisügis, see meeldib natuke palju vähem). Kuidagi sain nii palju energiat sellest päikselisest päevast. Kui ma suudaks selle energia nüüd patside punumiselt, kapsa söömiselt, küünte lakkimiselt (saate ju aru, et homme on esinemine :p), kõhulihaste ja sapagaatide tegemiselt, reiside planeerimiselt jne suunata hoopiski magistritööle...
Sellele kapsale ei meeldi vist üldse söödud saada. juba teist korda hüppas arvuti peale...

varvastel

Ma oskan teha seda rockist otse varvastele tõusu! Nii nagu Breakoutis see esitantsija teeb, kelle nime ma ei tea :p Ma varem ka kunagi proovisin ja siis ei osanud üldse ja nüüd täna pärast trenni harjutades äkki jalad hakkasid ise seda tegema ilma, et ma neile käskugi oleks andnud. Lihtsalt tuli :) Nii lahe!!! Arvatavasti pidi enne selleni jõudmist varvastel pöörlemise selgeks saama... See on nii hea tunne, et ma ise ka ikka edasi arenen. Sel aastal eriti palju veel. enam ei tantsi ainult vanu Roberti tantse, mis ammu selged, vaid saab ise ka uusi tantse kogu aeg õppida. See treble jig on küll trikiga, aga küll ta tulema hakkab :p Varvastel on tore olla :)