uskumatu

Ma ei mäletagi, millal selline ennekuulmatu asi viimati juhtus. Aga nüüd eile siis tõesti leidis aset. Kõik sai alguse sellest, et laupäeva hommikul pidin juba enne kella 7 hommikul tõusma. Seega uneaega jäi u 3 tundi. Ja siis järgnes pikk päev täis autosõitu, Viljandi lossimäel valge vihmavarju, pruudikimbu ja kaameraga pruutpaari jälitamist, veelkord autosõitu ja 15 minutilist riietevahetust ja meigitegemist, siis veelkord autosõitu jälitades limusiini, tseremooniat ja sellejärgset pilditegemist õues (muide ei soovita veel õlapaeltega kleidis õues viibida), kus kuhi roose mu käevarre punaseid täppe täis tegid, siis veelkord limusiini jälitamist ja uhket pidu ja esinemist ja pidu ja pidu ja pidu kuni viieni homikul. Seega ka öö vastu pühapäeva oli u 3 tundi pikk. Ja siis pühapäeval sai jälle autoga sõita, ohtralt nohutablette tarbida, 4 tundi trenni anda. Ja just siis see juhtuski. MA LÄKISN KELL 23.00 MAGAMA!!! Ja magasin 12 tundi jutti ja kui bändipoisid poleks mind üles ajanud oleksin veel edasigi uinunud.

roosa

täna olid loengus kõik slaidid roosad. tekst oli roosa, ja kaardid olid roosad ja skeemid ja joonised ja youtube'i videod olid ka roosad. Nii lahe minu arust. Mul pole roosa vastu midagi. Ma ei tea miks see õppejõule väga ei meeldinud... Järgmine kord võiks näiteks kollane olla... Ühesõnaga, mulle meeldivad katkised projektorid ;)
Üleüldse oli kuidagi roosakas päev täna :p

kevad

Täna oli esimest korda tunne, et kevad on. Päike ja sula ja soe. Aga just eriliselt see õhk, mis on nii värske ja kevadine. Hoidsin oma tund aega akent lahti ja nii mõnus oli. Ma tean küll, et talv tuleb veel tagasi. Aga kevad meeldib mulle ka. Samapalju kui talv ja suvi ja kollaste lehtede ja vihmade sügis (aga mitte see hilisporisügis, see meeldib natuke palju vähem). Kuidagi sain nii palju energiat sellest päikselisest päevast. Kui ma suudaks selle energia nüüd patside punumiselt, kapsa söömiselt, küünte lakkimiselt (saate ju aru, et homme on esinemine :p), kõhulihaste ja sapagaatide tegemiselt, reiside planeerimiselt jne suunata hoopiski magistritööle...
Sellele kapsale ei meeldi vist üldse söödud saada. juba teist korda hüppas arvuti peale...

varvastel

Ma oskan teha seda rockist otse varvastele tõusu! Nii nagu Breakoutis see esitantsija teeb, kelle nime ma ei tea :p Ma varem ka kunagi proovisin ja siis ei osanud üldse ja nüüd täna pärast trenni harjutades äkki jalad hakkasid ise seda tegema ilma, et ma neile käskugi oleks andnud. Lihtsalt tuli :) Nii lahe!!! Arvatavasti pidi enne selleni jõudmist varvastel pöörlemise selgeks saama... See on nii hea tunne, et ma ise ka ikka edasi arenen. Sel aastal eriti palju veel. enam ei tantsi ainult vanu Roberti tantse, mis ammu selged, vaid saab ise ka uusi tantse kogu aeg õppida. See treble jig on küll trikiga, aga küll ta tulema hakkab :p Varvastel on tore olla :)

Saue - kodune linn

Vastlapäeval kelgutama minnes nägin sellist silti oma linnakeses. Keset linna. Me olime metsast veel võrdlemisi kaugel. Ja ma siiamaani ei saa aru, mida see täpselt öelda tahab... et põdrad peavad siit ära pöörama? Või siis just ei tohi sinna minna? (ma pole ammu autoga sõitnud ja märkidest suurt enam ei mäleta :p) Ja üleüldse polnud ma teadlik, et meil põtru on... pole veel kohanud, kuigi väidetavalt on paljud neid metsas näinud küll...

unistajad

Koristasin sahtlit ja leidsin mingi prinditud lehekülje, mis iseloomustab unistajaid. Kahjuks ei tea, kust see info pärineb, aga põnev lugemine oli igatahes. Toon mõned punktid ka siin ära:

1) Difficulty sharing feelings with other people, but always ready to express a point of view on an abstract idea.
2) Desire to change the world.
3) Being very imaginative.
4) Being a good listener - only if we're interested. Otherwise, we automatically drift off into other pleasant thoughts, while the person is talking. We can stop hearing everything around us.
5) Being perceptive about the way people feel, but not necessarily feeling the need to respond to this.
6) Having humanitarian tendencies.
7) Keeping a lot of secrets - sometimes our thoughts are too complex or different from normality to communicate easily.
8) Expressing views a lot better in written form than orally - because we have time to think about it.
9) Not minding being alone most of the time.
10) Seeming unemotional to others although this may not be true.
11) Hating small talk.
12) Laughing to ourselves anytime, anyplace... which makes people think we might not be all there...

Kas keegi tundis end ära? :p

Vastlapäev

Täitsa hämmastaval kombel sattusin täna kelgumäe juurde ja pika julgusevõtmise ja meelitamise peale lasin sealt kõige kõrgemalt ka kord alla (muidugi sedasi, et Ardo istus ees ja juhtis, muidu oleks vist küll vastu puud lõpetanud :p). Madalamalt lasin ikka mitu korda alla. Aga kõige lahedam oli lasteliumägi, see plastmassist, see oli äärmiselt lõbus ja hea hoo sai tegelt sisse. Maanduda tuli jalgadele ja siis edasi libiseda, et mitte haiget saada ;) Hernesuppi sai ka süüa. Kukleid mitte, sest dieet on dieet :) Tantsisin ja saunas käisin ka. Nii et vastlapäeva tegemised on tehtud.
Siis meisterdasin valge šolkolaadi-kookose trühvleid, neid mille retsepti Piret mulle andis. Päris hääd tulid, kuigi rummi oleks võind veel rohkem panna. Siis jõin rummi Coca Colaga. Täitsa korralikud kaks lonksu ja oli isegi täitsa ok. Seda ma arvasin, et ma peaks ennast alkoholiga hakkama harjutama just rummiga. Pingviinide paraadi vaatasin tubli pool tundi ja kuna ühtegi ilusat kleiti polnud, siis tüdinesin. Nii et Vabariigi aastapäeva tegemised on ka tehtud.

minu esimene tuljak :):):)

Lihaselõdvestus oli tore! Eriti kuna ma ei pidanud sportmängudes otseselt kaasa lööma :p Aga pildistamine oli tore ja tants ka. Ning kõige olulisem - viimane tants oli Tuljak ja ma sain elus esimest korda seda tantsida. Tõden veelkord, kui on hea partner, siis on superhea ka tantsida, isegi kui ise tantsu ei tea :p Ja see lõpp on ikka hullult äge :p

rahast ja sõpradest ja romantikast

Majanduslanguse tingimustes kaovad mul rahad pükste küljest. Mõned neist leidsin voodi alt üles, teised on jäädavalt kadunud.
Täna saatsin palju korda ja kõike seda ainult selleks, et mitte magistritööga tegeleda. Isegi poolteist kuud vahetamata olnud lambipirnid said vahetatud. Täitsa hämmastavalt valge on mu toas. Ja kadunud ongi kõik romantika.
Sõpradest jääb sõltuvusse. Igasugustest.

teater

Te saate ikka ju kõik aru, et ma tegelt kirjutan hoolega magistritööd :p Täna, pärast uisutamist, kahe kleidi ostmist ja teatris käiku sattusin taaskord raamatukokku ja nüüd on see raamatukuhi mu voodi ees ääretult suureks kasvanud. Sotsiolingvistika... Ja neid teoseid, mida vaja oleks ikka pole.
Ma sain ka teada, et Peeter Paan on lastelavastus. Ümberringi oli kuhi lapsi, kes muudkui küsisid: mis toimub? Miks keegi midagi nii teeb jne jne... Eriti lõbus oli siis, kui hakati ootama krokodilli. Nii et meil Hannaga oli täitsa lõbus. Nüüd peab lausa kaks päeva ootama enne kui uuesti teatrisse saab...
Ja nüüd on mu kolmest lambipirnist juba kaks läbi. Peaks ikka millalgi ära vahetama... Väga pimedaks läheb.
Tagurpidi uisutada on tore! Järgmine kord harjutan nii, et jalad korralikult risti ka käivad ;)

Hannaga uisutamas

Jääroos

Mida tegi Hanna

Mida tegi Liina

Sellised näevad välja uisutaja jalad (Hanna omad)

Ja selline näeb välja jää kui seal on korralikult uisutatud.

Piretiga uisutamas

uisutamine on tore :)

Selline näeb jää välja pärast seda kui Piret ja Liina on seal palju pöördeid harjutanud.

Ilus jää ja talvepäike.

kell 19.45

Ma olen sündinud kell 19.45. Rõhutan: õhtul. Miks siis on eeldatud, et ma vara üles peaksin saama kui ma ei saanud vara ilmalegi tuldud. Aga tegelikult ei tahtnud ma sellest rääkida. Nimelt oli selle lipiku peal kirjas ka minu pikkus sündimise ajal: 49 cm. Ma olen kõigest sutsu üle meetri kasvanud. See pole ju normaalne?!! Aga nagu Piret ütles, hullem oleks kui ma üldse poleks kasvanud ja sellise nurga alt vaadates on kõik ok :p Ja siis oli ses mälestuste sahtlis ka kõiksugu kooli diplomid jms. Huvitav info: ma olen saanud kunagi diplomi heade tulemuste eest kaugushüppes!?! Mina ja kaugushüpe??? See on veelgi ebanormaalsem. Hea veel, et kõrgushüpe polnud. Ja siis oli seal joonistus, mu õe tehtud vist, kus oli pilt koerast ja ülevalt tuli nooleke ja kiri et Muri ja alt tuli nooleke ja kiri Emane koer. Vot nii. Täpsus ennekõike ;)

Kui Saarlasd ütlevad Õ asemel Ö, siis mina ütlen hoopis O. Ja koik on arusaadav. Kuigi mu ode seepeale soovitas o-le rääkides kriips ka peale tommata :p Aga kui kiiresti rääkida, siis alati ei joua kriipsudeni.

Kolmekordsed piruetid on lahedad. eriti kui neid kolm tükki järjest on.

mitu korda?

Täna ma ei kuulanud kooskõlasid ja resonantse. Kuigi see hakkas mulle meeldima ja nüüd vahel meelega kuulan kahte muusikat korraga ühtedest kõlaritest. Aga ei, täna, peale varvaste liigutamise (lihtsalt seepärast, et ma saan), tantsuliste avastuste ja tühja lehe taga piinlemise, olen mustmiljon korda kuulanud Tätte Ojalaulu. Oleksin pidanud üle lugema, et teada saada, mitu korda võib ühte lugu järjest kuulata. Aga see on niiiiiiii ilus. Niiiii ilus!

kord oli talv...

mida pole

Ma avastasin, et on äärmiselt häiriv avastada, et internetti pole. Kui nüüd mõelda, siis mul ju otseselt teda vaja polegi, nii elutegevuseks ja koolitööks hetkel, aga ajab närvi küll. Ma ei mõista miks. Ja veel rohkem tekitab ärevust ja suutmatust millelegi keskenduda kui nett on küll tagasi aga messengeri pole. Kui ta on, siis sageli lihtsalt ei logi end sissegi ja hea on olla. aga kui pole, siis on katastroof. Kummaline. Ja mind on ju ometigi raske endast välja viia. Järelikult on tegu sõltuvusega, millest peaks lahti saama. Ehk siis: võõrutusravi messengerist ja siis kui see on edukas, internetist üldse :)
aga ma mõtlesin, et olen ikka nii jube osav, et suudan ära lüüa ainult keskmise varba, eriti arvestades seda, et too pole sugugi mitte kõige suurem varvas ja asus koos teistega sama suka ja susssi see :p Aga sügavkülmutamine, voltaren geel, piiritus ja päevane istuv asend aitas nii palju, et täna sain isegi trenni longatud ja siis teise trenni ka ja voorvalsi asemel sai labajalavalssi tantsitud.
Nii, kuna siin kribamiseks läks, siis edastan oma ilmasoovi ka: tahan külma ja lund. Nii palju külma, et kanalipeal jälle kalakesi näha poleks. kanalipeal on vist kaks sõna?

9 varvast

Mul on ju 10 varvast. Siis võiks ju eeldada, et kui üks neist parasjagu töökorras pole, siis see ei tohiks mind kuidagi mõjutada. Aga näe, tuleb välja, et kõiki kümmet on vaja normaalseks elutegevuseks, ehk siis käimiseks ja tantsimiseks. Loo moraal on selles, et ei tohi peale jala traumeerimist hoolimata piinadest veel 4 tundi edasi tantsida...
Ja nüüd ma mõitsan ka, et jala sügavkülmutamine tõesti aitab. Sest pärast seda ma lihtsalt ei tundnud enam, et mul üldse jalg olemas on :p

uisutamas

Siiani mu elu parim uisutamiskogemus vist... Käisime Piretiga kanalil varahommikul kell 12. Kanal oli kaetud ühtlaselt lumega. Ja just see osutus eriliselt lahedaks. Kalakesi küll ei näinud ujumas sedasi, aga olgu. Sai slaalomit sõita nii et lund lendas. Ja teine toredus oli see, et terve kanal oli meie päralt, otsast otsani. Lõpus küll tulid veel kaks tükki, aga me olime neist ikka kõvasti paremad :) Me küll tegime kogu kanali jälgi täis, aga loodetavasti on homme ka sama ilus ja tore. Ma sattusin sõltuvusse. Ja uisumaratonile sai ka registreeritud. Hakkama sain, kuigi mulle ei meeldi internetis selliseid asju teha.
Ja kuigi mul neist fliisidest juba üsna kõrini on, vahin neid siis veel natuke aega.

Ahjaa, uudiseid vaatasin poole kõrvaga ja seal nad ütlesid, et üliõpilastel on nüüd rohkem aega õppimiseks kuna Utlib on südaööni lahti. Mismõttes rohkem aega??? Rohkem aega oleks siis kui ööpäeva u 8 lisatundi tekitataks. Mis see üks lisasekund aastas mind aitab? Ma ei pand teda tähelegi. Kui ma lasen mööda nädala ilma et ma sellest aru saaks, siis ma ei mõista üldse, mis aeg see sekund ka selline on... Pealegi, sai minu truust käekellast tasku-uur. Kuna ainuke tasku on kasukal, siis näen kella ainult õues olles. Ma nüüd lõpetan selle voolu ja püüan edasi keskenduda oma magistritöö eesmärkidele ja mitte mõelda šokolaaditordist, mida mul pole.

Appi küll, KUHU SEE NÄDAL KADUS?

Mismõttes on jälle teisipäev? kuhu need eelnevad kuus päeva jäid??? Ma mäletan häguselt ainult pühapäeva... Ajan kõik selle süüks, et mul on esseedest üledoos ja lõppu veel ei paista. Noh kirjutamisest üldse kui päris aus olla. Eelmised esseed olid vähemalt eesti keeles, edasi pean kõik kribama aga juba hispaania keeles, mis pole ka kuigi meeldiv väljavaade arvestades, et topelt aeg läheb teksti üle vaatamisele ja ikka ei saa teda ju korrektseks, vähemalt puudub kindlus ses suhtes. Ja siis mõtlen ja kadestan siin, et mu ema ja õde said sunniviisilise lisapuhkuse Egiptuse lukshotellis. Ehk siis mingil põhjusel ei mahtunud lennukisse ära vist ja nüüd nende nädalane puhkusereis venib vähemalt kahenädalaseks. Tore eks ju? Ma tahaks ka sinna Eesti suvesse lennata hetkel. Kuigi ka siin on mõni helgem väljavaade külma ja lume uisutamise ja tantsu näol... aga eemale tahaks sellest arvutist ja koolist ja ootustest, mis vahelduva eduga tunduvad võimalikud ja siis taas võimatud.