Üks kolmest on nüüd siis olemas. Olen juba kaks päeva käinud kodus ringi ja kõike jäädvustanud videokaamerasse. Muide, see on hea viis inimesi hulluks ajada. Kõik, kes mind tunnevad teavad mu pildistamisstrateegiat. Ja nüüd kujutlege mind fotoka asemel kaameraga ;) Ehk siis, olemas on kaamera, puudu on veel noormees ja minibuss. Aga ma olen oma eesmärgile nüüd natuke lähemal :)
Üleüldse on olnud produktiivne nädalavahetus. Ma suutsin valmis teha ettekande ja sellest ka lühikokkuvõtte. Siamsa sain lõpuni valmis ja samas ka vaimustusin sellest (mis on haruldane, et mu enda koreograafia mulle ka meeldib), kingasaaga edenes sutsuke edasi. Ja selle kõrvalt jõudsin veel vennapojaga mängida, kokata, koristada ja asjaliku näoga juures istuda kui mu tark õeke mu arvutis igasugu vajalikke asju tegi. Ja muidugi kulus ju suurem osa ajast filmimisele. Kesse teine ikka mind kiidab kui ma seda ise ei tee :)
pühapäev, 12. oktoober 2008
kolmapäev, 8. oktoober 2008
Lindudest
Kas lind on loom? Nimelt me pidime täna magistriseminaris defineerima, mis on lind (meil on huvitavad magistriseminari teemad eksju :p) ja üks kursakaaslane defineeris, et lind on väike loom, kel on tiivad ja kes lendab. Ja mina siis vaidlesin vastu, et lind ju pole loom. Aga mis ta siis on? Asi? Ka ju mitte. Elusolend? Teine minu jaoks kahtlane küsimus oli see "väike". Pelikan ju ka lind ja sugugi mitte nii väike. Kolmas probleem on selle lendamisega, sest kuskil tagamälus on mul meeles, et mitte kõik linnud ei lenda. Ühesõnaga mõtlesin, et uurin targematelt järele, misasi see lind ikkagi on. Nii et kui keegi mind selles osas valgustada suudab, siis...
Ja muide, täna nägin veel üht surnud tuvi ja teine tuvi (elus siis) nokkis midagi selle surnud kallal. Ja taaskord Raekoja platsil. See on äärmiselt ohtlik tsoon tuvidele, mulle tundub. Mul on varsti tunne, et ma pean hakkama kunstnikuks ja need tuvid jäädvustama mingil moel. Ei tule see õige termin meelde...
Ja muide, täna nägin veel üht surnud tuvi ja teine tuvi (elus siis) nokkis midagi selle surnud kallal. Ja taaskord Raekoja platsil. See on äärmiselt ohtlik tsoon tuvidele, mulle tundub. Mul on varsti tunne, et ma pean hakkama kunstnikuks ja need tuvid jäädvustama mingil moel. Ei tule see õige termin meelde...
esmaspäev, 29. september 2008
Tartu sügis
Tõestus sellest, et puud on tõesti kollased ja ma seda sugugi mitte välja ei mõelnud ja ette ei kujutanud. Sest nagu selgus, naised räägivad alati tõtt, isegi siis kui nad valetavad :p
aga mu lemmik selle pildi juures on päike ja ilus vikerkaarevärviline laik :)
pühapäev, 28. september 2008
Tänane mõttetera
Mulle meeldib Ülejõel elada, sest siis saab iga päev üle jõe käia :)
Muide, on aeg märgata kollaseid puid. Eriti hea jälgitavus sillalt. Üle jõe.
Muide, on aeg märgata kollaseid puid. Eriti hea jälgitavus sillalt. Üle jõe.
kolmapäev, 24. september 2008
Tänane horoskoop kaladele :p
Profit by this planetary calm to return upon yourself by asking yourself some questions of capital importance, such as: have I given a sense to my life? Am I not spreading myself thin instead of concentrating myself on the essential? AM I LIVING ACTUALLY OR ONLY VEGETATING?
tuvidele ka ei meeldi vara tõusta
Sel varajasel hommikutunnil seisime Hannaga Rüütli tänava alguses ja ajasime juttu. Järsku käib kolks. Tuvi kukkus taevast alla ja otse meie kõrvale maha, surnud. Vot nii. Hea, et pähe ei sadanud. Järgmisel korral ma olen varastel hommikutunidel ettevaatlikum seiskukohta valides. Tuvidele ka ju ei meeldi vara tõusta, kukuvad taevast alla...
laupäev, 20. september 2008
Things to do
Ma tunnen lausa füüsiliselt juba, et lähenen 20ndale eluaastale juba 6ndat korda. Füüsika väljendub siis selles, et mul kulub ohtralt paberilipakaid, et teha things to do liste. Ja ohtralt sellepärast, et esiteks ei seisa midagi meeles ja teiseks seetõttu, et ma kaotan need nimekirjad kogu aeg ära ka veel.
Praeguse nimekirja esikohal seisab:
1)Söö õunu. Sest õde tuli autoga tartusse ja kuna ma esitasin tagasihoidliku soovi, et peale puhaste voodilinade võiks paar õuna ka mulle puu alt korjata, siis ta tõi ikka korralikult suure kartulikotitäie.
2)Kujutle, et su magamistuba on tantsusaal ja lõpeta lõppudelõpuks see koreograafia ära (mis omakorda eeldab, et peab end arvutitagant püsti ajama ja midagi tegema)
3) soovitatav oleks pesemas ka käia (PS võta rätik vannituppa kaasa)
4)Kui silma hakkab see raamatukuhi voodi ees maas, siis, alustades kõige alumisest raamatust, võiks seda lugeda ka enne kui täieliku tolmukorra alla mattub (pea meeles, et magistritöö ei ole nii kohutav loom ju ka, ainult natuke...)
5) Lappa läbi eelmise nädala konspektid, sest mingis aines jäi mingisugune kodutöö (PS ei mäleta mis aines ja milline - eeldab otsimises seisnevat eeltööd). Juhul kui seda kodutööd ikkagi ei olnud, siis jääb aega natuke niisama unistamiseks :)
6) Püüa välja selgitada kui kaua tahavad kaalikad kauem hautamist kui oad...
Praeguse nimekirja esikohal seisab:
1)Söö õunu. Sest õde tuli autoga tartusse ja kuna ma esitasin tagasihoidliku soovi, et peale puhaste voodilinade võiks paar õuna ka mulle puu alt korjata, siis ta tõi ikka korralikult suure kartulikotitäie.
2)Kujutle, et su magamistuba on tantsusaal ja lõpeta lõppudelõpuks see koreograafia ära (mis omakorda eeldab, et peab end arvutitagant püsti ajama ja midagi tegema)
3) soovitatav oleks pesemas ka käia (PS võta rätik vannituppa kaasa)
4)Kui silma hakkab see raamatukuhi voodi ees maas, siis, alustades kõige alumisest raamatust, võiks seda lugeda ka enne kui täieliku tolmukorra alla mattub (pea meeles, et magistritöö ei ole nii kohutav loom ju ka, ainult natuke...)
5) Lappa läbi eelmise nädala konspektid, sest mingis aines jäi mingisugune kodutöö (PS ei mäleta mis aines ja milline - eeldab otsimises seisnevat eeltööd). Juhul kui seda kodutööd ikkagi ei olnud, siis jääb aega natuke niisama unistamiseks :)
6) Püüa välja selgitada kui kaua tahavad kaalikad kauem hautamist kui oad...
neljapäev, 18. september 2008
kolmapäev, 17. september 2008
hommikused telefonikõned
Hommikut alustada kummalise telefonikõnega on lahe :p Pani kohe mõtlema, et ilmas on ikka igasuguseid inimesi. Vähemalt oli see kummilne inimene minuga äärmiselt rahul. Ja sain teada ka huvitavaid fakte, mille järeldus on, et maailma on väike. Ning kuna kunagi ei tea, kes su blogi lugema juhtub, siis ma nimesid ei nimeta. lihtsalt tahtsin mainida, kuidas saab rõõmsatujuliselt ja muigvelsuul hommikul voodist välja :p (Kuigi tavaliselt mulle hommikused kõned nii meeltmööda pole kui ma veel ise ärganud ei ole :p). Ühesõnaga, kes mulle hommikul vara helistab, siis vaadake et see ikka selline äärmiselt kummaline ja koomiline kõne oleks;)
esmaspäev, 15. september 2008
loomekriis
Mulle ei meeldi kohe üldse kui ma PEAN midagi kirjutama. Ja see midagi on nii tobedal teemal ka veel. Ja ma PEAN selle täna õhtuks tootma. äkk. Ma kirjutaks midagi muud hoopiski. Või looks tantsu edasi. selles valdkonnas mul loomekriise pole :p Ja nüüd ma siis venitan ja ei saa kuidagi seda ühte lehekülge kirjutatud. Mida ma siis veel magistritööga peale hakkan? No aga see teema on tobe, sest ma pean kirjutama sellest, kuidas ma kirjutan. Ehk siis mis probleemid on ja kuhu või kelle poole nendega pöördun. Ehk siis ma peaks vist lehekülje halama sellest, et ma ei suuda kuidagi alustada... Ohh kui raske. Hea et ma arstiks ei õpi ;)
neljapäev, 11. september 2008
Türgi
Ja Türki minek on ahvatlev... Aga ma ei teagi, kas on liiga vähe või just liiga palju aega jäetud selle otsustamiseks. Vist ikka palju. Oleks, et homme minek, siis oleks lihtsam minna kui kahe nädala pärast. Liiga palju mõtlemisaega jäetud ja selle ajaga tuleb see reaalne mõtlemine tagasi. Samas üks mu elu lahedamaid reise oli ju sedasi, et järgmine päev pidi piletid ostma ja nädala pärast oli sõit... Ja rahvaste tantsud... Ahvatlus on suur... Kui poleks seda kaasaskäivat paberimajandust...
õeksed
Vanemad õed on ikka nii targad :) ja annavad kasulikke näpunäiteid. Juba ainuüksi täna sain Liisilt nii palju teada. Näiteks seda, kus asub mu hambaarst ja kuidas sinna jõuda. Ja seda, kes oli Spartacus. Ja kuidas teha õunamoosi (et vett ei tule üldsegi põhja panna :p )Ja siis seda ka veel, et nüüd peaks järgmiseks aastaks kuhja teatripileteid ära ostma, sest kohe varsti lähevad need palju kallimaks tänu käibemaksule, mis tõuseb 5-lt 18-le. Nii et Vanemuise soodukas võiks nüüd kiiresti tulla eksju aitäh.
teisipäev, 9. september 2008
Sügiskompott
Magistriseminar on neljapäeviti. No vähemalt pidi algselt olema, aga siis me otsustasime, et me ei taha neljapäeval käia ja mis muud õppejõul üle jäi kui aeg ära muuta teisipäevale. Teoorias on see 4 AP-ne aine, aga ma loodan, et ma ikka saan 8 selle eest. Ma usun, et ei tohiks probleem olla. Ja üleüldse on kuidagi palju aineid sel semestril, lausa 5 loengut nädalas. Aga kokkuvõttes on vähem kui eelmistel semestritel, sest iseseisva õppimise aineid pole. Kokku ainult 12 AP-d sel semestril, või noh need 4 sinna juurde, mis ma loodan enam-vähem ilusate silmade eest saada :p ja siis järgmisel semestril 4 AP-eest aineid ja 20 AP-d magistritöö. Õudne hakkab...
Aga midagi on siin kliimas valesti - öösiti on soem kui päeval. Mul on ööd läbi aken lahti ja hommikul on täitsa soe. Siis tulen koolist, teen akna natukeseks lahti ja kohe nii külm. Ma ei mõista...
Ja tänane tarkustera: ploomimahl on heaaaaa :) Eriti kui see segamini ajada vaniljejäätisega :):)
Kasulikku ajalehest: -KAARDIMOOR. Tel: 900... (13 kr/min)
Aga midagi on siin kliimas valesti - öösiti on soem kui päeval. Mul on ööd läbi aken lahti ja hommikul on täitsa soe. Siis tulen koolist, teen akna natukeseks lahti ja kohe nii külm. Ma ei mõista...
Ja tänane tarkustera: ploomimahl on heaaaaa :) Eriti kui see segamini ajada vaniljejäätisega :):)
Kasulikku ajalehest: -KAARDIMOOR. Tel: 900... (13 kr/min)
teisipäev, 2. september 2008
jalatsitest ja kaunistustest
"Kunstmaterjalist valmistatud jalatsid on kevad-sügisjalatsid, kandes neid miinuskraadidel võib materjal mõraneda. Ilukaunistused on jalatsitel dekoratiivsel eesmärgil ning ei mõjuta kandmisomadusi. Palume ostjal nad säilimise tagamiseks soovi korral ise tugevamini kinnitada."
küsimus... Kas ma suvel ei võigi siis kanda? Ainult kevadel ja sügisel? Ja nüüd ma siis tean. Esimene asi pärast jalatsi ostmist on kõik kaunistused sinna tugevamini külge kleepida :p Sellise info ma leidsin Walkingi kingapoest ostetud jalanõude tšeki pealt.
Ja nüüd ma tean, et tantsida saab ka 1x5 (ja mitte 8x10) meetrisel ruumil ja juhtmete otsas. No vähemalt imiteerida tantsimist :p Ja igasugune nänn on lahe!
Kas kedagi huvitab veel mu õppeainete saaga? Lühidalt jätkub korralagedus. Käisin aineid üle kandmas. Mul oli tõend, et kursus kestis 100 tundi. No siis Elica küsis, et mitut APd ma saada tahan. Ma siis ütlesin, et 4. No tema seepeale - aga kirjuta siis taotlusele et tegid 160 tundi :D Ja saingi 4 AP-d. Aga mis ained mul siis sel semestril on? EI tea. Keegi ei tea. Lõppkokkuvõttes öeldi, et kuna neid aineid enam ei loeta, mida mul vaja oleks, siis tee midagi sarnast uuest õppekavast ja siis pärast vaatame. Peaasi et punktid koos. Nüüd ma siis sisuliselt kordan ühte ainet kolmandat korda ja teised kaks on lihtsalt igavad. Saaks ma siis täiesti ise valida aineid, mis mind huvitavad, aga ei. Vot need on need miinused kui on 2 inimest kursusel. Ja üldse on mul lõppkokkuvõttes väga palju loenguid sel semestril - lausa 5 tundi nädalas. Need on need miinused, et magistrante kokku on meid nüüd 6 ja aineid loetakse, ei saagi ainult eksameid käia tegemas.
küsimus... Kas ma suvel ei võigi siis kanda? Ainult kevadel ja sügisel? Ja nüüd ma siis tean. Esimene asi pärast jalatsi ostmist on kõik kaunistused sinna tugevamini külge kleepida :p Sellise info ma leidsin Walkingi kingapoest ostetud jalanõude tšeki pealt.
Ja nüüd ma tean, et tantsida saab ka 1x5 (ja mitte 8x10) meetrisel ruumil ja juhtmete otsas. No vähemalt imiteerida tantsimist :p Ja igasugune nänn on lahe!
Kas kedagi huvitab veel mu õppeainete saaga? Lühidalt jätkub korralagedus. Käisin aineid üle kandmas. Mul oli tõend, et kursus kestis 100 tundi. No siis Elica küsis, et mitut APd ma saada tahan. Ma siis ütlesin, et 4. No tema seepeale - aga kirjuta siis taotlusele et tegid 160 tundi :D Ja saingi 4 AP-d. Aga mis ained mul siis sel semestril on? EI tea. Keegi ei tea. Lõppkokkuvõttes öeldi, et kuna neid aineid enam ei loeta, mida mul vaja oleks, siis tee midagi sarnast uuest õppekavast ja siis pärast vaatame. Peaasi et punktid koos. Nüüd ma siis sisuliselt kordan ühte ainet kolmandat korda ja teised kaks on lihtsalt igavad. Saaks ma siis täiesti ise valida aineid, mis mind huvitavad, aga ei. Vot need on need miinused kui on 2 inimest kursusel. Ja üldse on mul lõppkokkuvõttes väga palju loenguid sel semestril - lausa 5 tundi nädalas. Need on need miinused, et magistrante kokku on meid nüüd 6 ja aineid loetakse, ei saagi ainult eksameid käia tegemas.
teisipäev, 26. august 2008
Mälestused
Võtsin siis kätte ja hakkasin sorteerima fotosid oma arvutis. Et midagi ka paberile teha. Avastasin, et poolteist aastat on see töö tegemata ja digifotokas ja läpakas ei aita just kaasa väikesele fotode hulgale. Ja kuidas jooksis silme eest läbi viimane poolteist aastat... Tantsud ja peod ja reisid... Ja siis ma avastasin ka seda, et mida kaugem sündmus, seda vähem fotosid tahan paberile panna. Ehk siis tarkustera - oota aasta enne kui seda tegema hakkad ja lähebki poole vähem raha fotode ilmutamisele ;) Juhul kui ilmutamine vahepeal kallimaks ei lähe muidugist...
neljapäev, 21. august 2008
kolmapäev, 20. august 2008
Öölaulupidu
Emotsioonid on laes. Ükski laulupidu pole veel nii äkki kätte tulnud. Naasin Eestisse ja sain teada, et paari päeva pärast on öölaulupidu. Päev varem, siis otsustasin, et võiks ju minna ka. Arvasin, et rahvast on ikka vähemalt poole vähem kui üldlaulupidudel, aga eksisin. Ja lahe, et nii palju sai kogu aeg kaasa laulda. Kunagi varem pole ka nii palju liputatud, minu arust... Ajad nõuavad vist... Vaheklipid olid ka lahedad. See Maleva moodi mees oli naljakas. Prillid jäid mul muiugi koju, aga õnneks oli Hanna mul kohe kõrval ;) Ja kui korralikult talve seelikusse riietuda ja kampsun ja vatijope selga panna, siis pole siin Põhjamaal külm ka :) Koit oli ilus. Seda laulu peabki kordama. Kahju, et Puu on puude kõrgune kuulmata-laulmata jäi, aga kell oli juba 3 läbi ka...
pühapäev, 17. august 2008
LÜKKA HOOLEGA NÄIDATUD SUUNAS
Ma kogu bussisõidu aja Kambjast Tartusse mõtlesin, et kes küll sedasi huvitavalt sõnastab bussi katuseluugi juures oleva sildi. Mismõttes hoolega? Tugevasti? Või keskendunult? Ja kui bussist maha hakkasin minema siis nägin silti sutsu lähemalt. LÜKKA NOOLEGA NÄIDATUD SUUNAS.
Ma kogu bussisõidu aja Kambjast Tartusse mõtlesin, et kes küll sedasi huvitavalt sõnastab bussi katuseluugi juures oleva sildi. Mismõttes hoolega? Tugevasti? Või keskendunult? Ja kui bussist maha hakkasin minema siis nägin silti sutsu lähemalt. LÜKKA NOOLEGA NÄIDATUD SUUNAS.
laupäev, 16. august 2008
Autot mäest üles lükkamas
Kanjonis
Selle palmi all ööbisime Barcelonas
Fisterra rannas ookeani ääres
Saapapõletusrituaal
Sellised nägid need saapad siis välja
Ise tehtud hästi tehtud. Keppidest ja keepidest telk
Vaade Maailmalõpu telgist hommikul
Vaade maailmalõputelgist öösel
Emaga kanjonis. Val do Sil, Ribeira Sacra
neljapäev, 14. august 2008
tagasivaade
Jõudsin koju tagasi. 1,5 kuud läks lennates, aga nüüd tagasi olles tunnen, et ikka päris pikka aega olin ära. nii väga tahaks kõiki sõpru näha. Kuna ma kaks nädalat pole ühegi arvuti ligi pääsenud, siis teen siin nüüd ka lühikokkuvõtte huvitavamatest hetkedest.
Juuli lõpp oli rõõmus ja kurb üheaegselt. Peod ja kontserdid olid ju toredad, aga samas teadsime kõik, et peagi saab kursus otsa ja kõik lähevad tagasi koju ja mine tea kas üldse enam kunagi näeb. viimastel konverentsidel ei kuulanud keegi enam eriti, mis räägiti, vaid kõik tegelesid aadressite ja telefoninumbrite kirjutamisega.
Milladoiro kontsert oli super. Mitte ainult sellepärast, et mulle Milladoiro väga meeldib ja üldse vabas õhus kontserdid, vaid ka seetõttu, et järelpidu oli ka väga "huvitav". Nimelt lehvitasime me seal galicia lipuga ja siis hüppasid ligi ka mingid portugali noormehed. neid oli kokku 5. Ja lõppes asi sellega, et mina, neli poola tüdrukut ja siis need 5 portugallast läksime edasi järgmisele kontserdile. tanstima noh. ega teised küll väga ei tantsinud, aga mina ühe portugallasega ikka 3 tundi järjest. Hästi soe öö oli ja me olime lõpus läbimärjad :p Ja kuulsad üle väljaku. aga ta tantsis hästi küll. Ja siis kolme-nelja ajal käisime veel baarides ja niisama hulkusime ringi. nagu arvata võite oli pärast suht raske lahti saada sellest tantsulembesest portugallasest. Ja muide, nad olid kõik seotud ühe portugali teekonna alberguega ja nüüd mul olemas ka nende tel number ja soovitus teha järgmisel aastal portugali teekonda.
palverännakust siis niipalju: Kokku kõndisime teekonda u 240 km (9 päeva) pluss siis veel mõnikümmend teekonnavälist km-t. Tublid olime. Meie üheksasest seltskonast osutus neljale küll teekond natuke raskeks ning nad jätsid pooleli, aga viiekesi jõudsime võiduka lõpuni. Esimesel õhtupoolikul sõitsime siis rongiga Lubiani, meie retke alguskohta. Sinna läks mingi tilluke rong, kus peale meie kedagi ei olnud. piletimüüja onu ütles meile ühel hetkel, et nüüd oleme kohal, minge maha. Astume siis maha, tühjus. Kell on 8 õhtul, väljas on väga kuum ja me oleme kuskil keset mägesid tühjuses. Pole ühtegi maja peale lagunenud jaamahoone ega ühtegi teed. Küsin onult üle, et kas ikka on õige koht. ja siis et kuhupoole küla jääb. Tal polnud aimugi, kus see küla võiks olla ja siis sõitis edasi. Seisime siis natuke aega nõutult. Lõpuks leidsime ühe mahajäetud teekese, mis viis suurema tee peale. Ühtegi silti pole. Pole aimugi kuhu poole astuma hakata. Kaartidest pole ka kasu. Lõpuks nägime üht vanatädi. Jooksin siis sellele kohe järgi ja sain suuna teada, kuhu küla peaks jääma. Marssisime siis 1-2 km ja jõudsime väiksesse külla ja alberguesse. Seal ees oli üks prantslane, kes muud keelt ei mõikanud. Aga sellest polnud midagi, täitsa meie prantslane oli Ourenseni välja, kus me tast päevake maha jäime.
Ourenses, poole tee peal üürisime kaks autot ja tegime kõrvalpõike Ribeira Sacrasse, Sili kanjonisse. See oli ka superilus ja tore päev. Viinamarju täis mäenõlvade vahel jookseb Sili ja Minho jõgi. Nii ilus. Kuna laevale ei jõudnud, siis käsime selle asemel kanjonis ujumas. Üritasime sõita kloostri juurde ja see lõppes sellega, et tee oli kinni ja me pidime ühe auto tagurpidi mäest üles lükkama, sest see oli diisel ja ei tahtnud hästi tagurpidi mäest üles sõita (sest ruumi ümber pöörata ju polnud). Kloostri juurde jõudsime lõpuks teist teed pidi. Ööbisime telkides kuskil metsavahel.
Ourensest järgmise öö olime Oseira kloostris. Kohale jõudsime taas 8 õhtul. Kloostri uksed olid kõik kinni. Lahtu oli üks kabel. Piilusime sisse ja seal olidki narid. Valisime siis endale voodikesed seal kabelis ja olime rahul. siis kuulsime, et templeid peaks saama kell 21.15, enne õhtupalvust Läksime siis selleks ajaks kloostriukse taha. "Meie" sakslane oli seal ja helistas kella. Tuli nunn võtmekimbuga. Proovis ja proovis ja teatas, et tal valed võtmed kaasas, et oodake, ta läheb toob õiged. Tuli siis tüki aja pärast uuesti. avast ukse ja siis juhatas meid kiiresti kiiresti kuhugi koridoridest läbi trepist üles, järgmistest koridoridest ja avas ukse ning ütles, et minge kiiresti ja istuge. Me siis kuulekalt ja segaduses sisse. Olime kiriku kooripealsel. Seal istus kümmekond inimest. Me siis ka võtsime istet. vaikus. pole aimugi mis toimub. Siis ilmusid uksest mungad. u 15 oli neid. Tulevad sisse ja algas õhtupalvus. Laulsid ja palvetasid seal. Me tulime ainult templi järgi, aga sattusime uhkele õhtupalvusele, kolmekesi ainsad naised seal. Lõppkokkuvõttes oli hästi tore. Pärast pritsiti veel õnnistatud veega ka. Ja sain jutule ka mungaga, kes meile pärast palvust templid sisse lõi.
Ühes ööbimiskohas sattusime külapeole. kõik poed oli kinni ja muusika mürtsus hommikuni. Need olid need näljapäevad, sest sinna otsa tuli ka kohe pühapäev, kus ka poed kinni. Otsisime siis kuivikute varud kotist välja ja käsime korra ka restoranis söömas. Santiagosse jõudsime õnnelikena ja nautisime palverännakumekat. Samal õhtul läkisme aga bussiga edasi Fisterrasse, maailmalõppu. Kohale jõudsime sinna kell 10 õhtul. Vapralt marssisime neeme tippu, kui kõik ülejäänud sealt alla tulid. nad käisid päikseloojangut vaatamas, milleks me natuke hiljaks jäime. Ja siis soovisid meile head tööd kui meie üles marssisime. Üle jõudisme pimedas. Tõusis ka tuuleke. Leidsime ikkagi ühe siledama koha neeme tipus ja hakkasime telke ehitama-panema. Nimelt oli meil viie peale kaks kahest telki. Ühele ehitasime keppidest ja kilekeepidest uhke telgi. tund aega ehitasime seda pimedas. Mina otsisin pool ööd mobiili taskulambi valgel kive taga, et telgid minema ei lendaks. Öösel tuul vaibus ja väga ilus oli. palju tähti ja kuu ja ookean. Superilus. Hommikul alustasime saapapõletusrituaaliga. Kaks tükki meie seltskonnast põletasid saapad ära. Ühel polnud saabastel taldu ollagi. keset teekonda avastas üks hetk, et kogu aeg on miskipärast kivid saapas ja siis vaatas talla alla ja tallas olid augud. Pani siis hügieenisidemed sisse ja kõndis ikka lõpuni. ja nüüd siis Fisterras põletas saapad ära.
Edasi läkisme veel Pontevedrasse ja Vilagarcia de Arousasse. mõlemas olid seal ajal külapeod. Nägime tantsu ja muusikat ja ilutulestikku. ööbisime taaskord telgis. pideime küll ootama kuni nad oma peo meie väljavalitud mäe otsas kabeli kõrval lõpetavad, et telki üles panna. Ooteajal käisime kohvik-restoranis, kus mul kästi kogu aeg küsida kelnerilt, et mida nad seal kõrvallauas söövad, me tahame ka. Ehk siis igasugu tigusid, merekarpe, krevette jms. Kohalik toit ühesõnaga.
viimased kaks päeva olime Barcelonas. Kuuma oli ikka korralikult 40 ringis. Ja loomulikult polnud meil ju hostelit. Otsustasime siis magada rannas lihtsalt magamiskottidega. mõeldud tehtud. Käisime õhtul-öösel veel vahemeres ujumas ja siis leisime rannast sellise väikese kuivanud muruga ja üaari palmiga ribakese kuhu siis siruli viskasime. Nii huvitavat ööd pole mul veel olnudki. Vaade oli parim, otse palmi all olime. Kõrval vahemeri ja ilus kuu. Aga öösel eksis meie otsa ikka päris mitu purupurjus tüüpi. kes küsis suitsu, kes lihtsalt soovis head ööd. Ühel hetkel avastame, et keegi meie kõrvale pikali visanud. Ja siis kiiresti tõusis püsti ja pani joostes minema. Mõne aja pärast tuli politsei ja valgustas me nägusid otsides kedagi, ilmselt seda põgenikku. Siis sai natuke aega rahulikult magada. Kuni üks hetk ärkan kisa peale: Vesi tuleb, jookse ruttu Unesegasena ei saanud kohe sotti, et mis vesi ja kuhupoole nüüd joosta tuleb. Hüppame kõik magamiskotid jalas segastena kuhugi. nimelt hakkas tööle murukastmissüsteem. Mina sain natuke märjaks ja mõni veel. Üks meist aga sai poole meetri kauguselt vastu nägu ja üleni märjaks. tagantjärele oli see äärmiselt naljakas. oleks keegi ometigi seda filminud kuidas seal vee eest jooksime :p
Need siis sellised meeldejäävamad seiklused. Üldiselt läks kõik super. ilm oli väga ilus. Enamasti päeval 30-40 kraadi sooja, hommikud jaheda(ma)d. Üks päev saime ainult vihma. Seiklusi oli kuhjaga, rohkem kui varasematel rännakutel. Ja ka loodus tundus mulle seal hõbedateel ilusam veel. Palju palju mägesid ja metsa. Mõni päev oli küll raske, kui pidi 35-36 km tegema, aga ellu jäime kõik.
Juuli lõpp oli rõõmus ja kurb üheaegselt. Peod ja kontserdid olid ju toredad, aga samas teadsime kõik, et peagi saab kursus otsa ja kõik lähevad tagasi koju ja mine tea kas üldse enam kunagi näeb. viimastel konverentsidel ei kuulanud keegi enam eriti, mis räägiti, vaid kõik tegelesid aadressite ja telefoninumbrite kirjutamisega.
Milladoiro kontsert oli super. Mitte ainult sellepärast, et mulle Milladoiro väga meeldib ja üldse vabas õhus kontserdid, vaid ka seetõttu, et järelpidu oli ka väga "huvitav". Nimelt lehvitasime me seal galicia lipuga ja siis hüppasid ligi ka mingid portugali noormehed. neid oli kokku 5. Ja lõppes asi sellega, et mina, neli poola tüdrukut ja siis need 5 portugallast läksime edasi järgmisele kontserdile. tanstima noh. ega teised küll väga ei tantsinud, aga mina ühe portugallasega ikka 3 tundi järjest. Hästi soe öö oli ja me olime lõpus läbimärjad :p Ja kuulsad üle väljaku. aga ta tantsis hästi küll. Ja siis kolme-nelja ajal käisime veel baarides ja niisama hulkusime ringi. nagu arvata võite oli pärast suht raske lahti saada sellest tantsulembesest portugallasest. Ja muide, nad olid kõik seotud ühe portugali teekonna alberguega ja nüüd mul olemas ka nende tel number ja soovitus teha järgmisel aastal portugali teekonda.
palverännakust siis niipalju: Kokku kõndisime teekonda u 240 km (9 päeva) pluss siis veel mõnikümmend teekonnavälist km-t. Tublid olime. Meie üheksasest seltskonast osutus neljale küll teekond natuke raskeks ning nad jätsid pooleli, aga viiekesi jõudsime võiduka lõpuni. Esimesel õhtupoolikul sõitsime siis rongiga Lubiani, meie retke alguskohta. Sinna läks mingi tilluke rong, kus peale meie kedagi ei olnud. piletimüüja onu ütles meile ühel hetkel, et nüüd oleme kohal, minge maha. Astume siis maha, tühjus. Kell on 8 õhtul, väljas on väga kuum ja me oleme kuskil keset mägesid tühjuses. Pole ühtegi maja peale lagunenud jaamahoone ega ühtegi teed. Küsin onult üle, et kas ikka on õige koht. ja siis et kuhupoole küla jääb. Tal polnud aimugi, kus see küla võiks olla ja siis sõitis edasi. Seisime siis natuke aega nõutult. Lõpuks leidsime ühe mahajäetud teekese, mis viis suurema tee peale. Ühtegi silti pole. Pole aimugi kuhu poole astuma hakata. Kaartidest pole ka kasu. Lõpuks nägime üht vanatädi. Jooksin siis sellele kohe järgi ja sain suuna teada, kuhu küla peaks jääma. Marssisime siis 1-2 km ja jõudsime väiksesse külla ja alberguesse. Seal ees oli üks prantslane, kes muud keelt ei mõikanud. Aga sellest polnud midagi, täitsa meie prantslane oli Ourenseni välja, kus me tast päevake maha jäime.
Ourenses, poole tee peal üürisime kaks autot ja tegime kõrvalpõike Ribeira Sacrasse, Sili kanjonisse. See oli ka superilus ja tore päev. Viinamarju täis mäenõlvade vahel jookseb Sili ja Minho jõgi. Nii ilus. Kuna laevale ei jõudnud, siis käsime selle asemel kanjonis ujumas. Üritasime sõita kloostri juurde ja see lõppes sellega, et tee oli kinni ja me pidime ühe auto tagurpidi mäest üles lükkama, sest see oli diisel ja ei tahtnud hästi tagurpidi mäest üles sõita (sest ruumi ümber pöörata ju polnud). Kloostri juurde jõudsime lõpuks teist teed pidi. Ööbisime telkides kuskil metsavahel.
Ourensest järgmise öö olime Oseira kloostris. Kohale jõudsime taas 8 õhtul. Kloostri uksed olid kõik kinni. Lahtu oli üks kabel. Piilusime sisse ja seal olidki narid. Valisime siis endale voodikesed seal kabelis ja olime rahul. siis kuulsime, et templeid peaks saama kell 21.15, enne õhtupalvust Läksime siis selleks ajaks kloostriukse taha. "Meie" sakslane oli seal ja helistas kella. Tuli nunn võtmekimbuga. Proovis ja proovis ja teatas, et tal valed võtmed kaasas, et oodake, ta läheb toob õiged. Tuli siis tüki aja pärast uuesti. avast ukse ja siis juhatas meid kiiresti kiiresti kuhugi koridoridest läbi trepist üles, järgmistest koridoridest ja avas ukse ning ütles, et minge kiiresti ja istuge. Me siis kuulekalt ja segaduses sisse. Olime kiriku kooripealsel. Seal istus kümmekond inimest. Me siis ka võtsime istet. vaikus. pole aimugi mis toimub. Siis ilmusid uksest mungad. u 15 oli neid. Tulevad sisse ja algas õhtupalvus. Laulsid ja palvetasid seal. Me tulime ainult templi järgi, aga sattusime uhkele õhtupalvusele, kolmekesi ainsad naised seal. Lõppkokkuvõttes oli hästi tore. Pärast pritsiti veel õnnistatud veega ka. Ja sain jutule ka mungaga, kes meile pärast palvust templid sisse lõi.
Ühes ööbimiskohas sattusime külapeole. kõik poed oli kinni ja muusika mürtsus hommikuni. Need olid need näljapäevad, sest sinna otsa tuli ka kohe pühapäev, kus ka poed kinni. Otsisime siis kuivikute varud kotist välja ja käsime korra ka restoranis söömas. Santiagosse jõudsime õnnelikena ja nautisime palverännakumekat. Samal õhtul läkisme aga bussiga edasi Fisterrasse, maailmalõppu. Kohale jõudsime sinna kell 10 õhtul. Vapralt marssisime neeme tippu, kui kõik ülejäänud sealt alla tulid. nad käisid päikseloojangut vaatamas, milleks me natuke hiljaks jäime. Ja siis soovisid meile head tööd kui meie üles marssisime. Üle jõudisme pimedas. Tõusis ka tuuleke. Leidsime ikkagi ühe siledama koha neeme tipus ja hakkasime telke ehitama-panema. Nimelt oli meil viie peale kaks kahest telki. Ühele ehitasime keppidest ja kilekeepidest uhke telgi. tund aega ehitasime seda pimedas. Mina otsisin pool ööd mobiili taskulambi valgel kive taga, et telgid minema ei lendaks. Öösel tuul vaibus ja väga ilus oli. palju tähti ja kuu ja ookean. Superilus. Hommikul alustasime saapapõletusrituaaliga. Kaks tükki meie seltskonnast põletasid saapad ära. Ühel polnud saabastel taldu ollagi. keset teekonda avastas üks hetk, et kogu aeg on miskipärast kivid saapas ja siis vaatas talla alla ja tallas olid augud. Pani siis hügieenisidemed sisse ja kõndis ikka lõpuni. ja nüüd siis Fisterras põletas saapad ära.
Edasi läkisme veel Pontevedrasse ja Vilagarcia de Arousasse. mõlemas olid seal ajal külapeod. Nägime tantsu ja muusikat ja ilutulestikku. ööbisime taaskord telgis. pideime küll ootama kuni nad oma peo meie väljavalitud mäe otsas kabeli kõrval lõpetavad, et telki üles panna. Ooteajal käisime kohvik-restoranis, kus mul kästi kogu aeg küsida kelnerilt, et mida nad seal kõrvallauas söövad, me tahame ka. Ehk siis igasugu tigusid, merekarpe, krevette jms. Kohalik toit ühesõnaga.
viimased kaks päeva olime Barcelonas. Kuuma oli ikka korralikult 40 ringis. Ja loomulikult polnud meil ju hostelit. Otsustasime siis magada rannas lihtsalt magamiskottidega. mõeldud tehtud. Käisime õhtul-öösel veel vahemeres ujumas ja siis leisime rannast sellise väikese kuivanud muruga ja üaari palmiga ribakese kuhu siis siruli viskasime. Nii huvitavat ööd pole mul veel olnudki. Vaade oli parim, otse palmi all olime. Kõrval vahemeri ja ilus kuu. Aga öösel eksis meie otsa ikka päris mitu purupurjus tüüpi. kes küsis suitsu, kes lihtsalt soovis head ööd. Ühel hetkel avastame, et keegi meie kõrvale pikali visanud. Ja siis kiiresti tõusis püsti ja pani joostes minema. Mõne aja pärast tuli politsei ja valgustas me nägusid otsides kedagi, ilmselt seda põgenikku. Siis sai natuke aega rahulikult magada. Kuni üks hetk ärkan kisa peale: Vesi tuleb, jookse ruttu Unesegasena ei saanud kohe sotti, et mis vesi ja kuhupoole nüüd joosta tuleb. Hüppame kõik magamiskotid jalas segastena kuhugi. nimelt hakkas tööle murukastmissüsteem. Mina sain natuke märjaks ja mõni veel. Üks meist aga sai poole meetri kauguselt vastu nägu ja üleni märjaks. tagantjärele oli see äärmiselt naljakas. oleks keegi ometigi seda filminud kuidas seal vee eest jooksime :p
Need siis sellised meeldejäävamad seiklused. Üldiselt läks kõik super. ilm oli väga ilus. Enamasti päeval 30-40 kraadi sooja, hommikud jaheda(ma)d. Üks päev saime ainult vihma. Seiklusi oli kuhjaga, rohkem kui varasematel rännakutel. Ja ka loodus tundus mulle seal hõbedateel ilusam veel. Palju palju mägesid ja metsa. Mõni päev oli küll raske, kui pidi 35-36 km tegema, aga ellu jäime kõik.
Tellimine:
Postitused (Atom)
